Juba paari nädala pärast, 1. jaanuaril 2021, saab teoks Suurbritannia lõplik lahkumine Euroopa Liidust. Pikale veninud lahkumine toimub tõenäoliselt kokkuleppeta, mis tähendab seda, et aastakümnete pikkune integratsiooniprojekt Euroopaga saab läbi ning Euroopa Liidu liikmesriikide elanikud peavad edaspidi Suurbritanniaga seoses arvestama muutunud reeglitega.

“Kuna praeguse seisuga ei ole näha, et seda kokkulepet sünniks, siis rakendub uuest aastast Euroopa Liidu väline tollipiir, mis tähendab seda, et kõikidest Suurbritannia veebipoodidest tellides lisandub kaubale tollimaks. Seega muutuvad kõik sealt tulevad kaubad kallimaks,”  ütles poliitikaekspert Erkki Bahovski eelseisvat BREXITit kommenteerides. 

Vähem kui 150 eurot maksvad postisaadetised jäävad välisministeeriumi andmetel ka edaspidi tollimaksuvabaks. Enam kui 22 eurot maksvate postisaadetiste puhul tuleb tasuda käibemaks, ent odavamate saadetiste puhul seda praegu ei nõuta.  Alates 1. juulist 2021 kaob ELis tervikuna käibemaksuvabastus saadetistelt kolmandatest riikidest, sh UKst, seega alates juulikuust tasuda käibemaks kõikidelt saadetistelt väärtus kuni 150€, kõrgema väärtusega saadetistelt tuleb tasuda nii tollimaksud kui ka käibemaks.

Reisimine läheb keerulisemaks

Päris konkreetseid ja lõplikke otsuseid regulatsiooni kohta ei ole endiselt veel välja kuulutatud, ent igal juhul kaasneb tavainimesele BREXITiga mitu muutust – üks olulisemaid neist puudutab ilmselt reisimist, sest euroliidu senised reisimugavused enam ei kehti.

“Hetkel on reisimine muidugi nii või teisiti raskendatud, aga juba praegu soovitatakse Suurbritanniasse reisimisel kaasa võtta pass, sest ID-kaart ei pruugi piiril enam dokumendina toimida,” ütles Bahovski. “See, mis oli vanasti – Euroopa Liidu koridor, seda enam ei ole, seega tuleb seista üldjärjekorras ja Suurbritanniasse pääsemine muutub ka muul moel raskemaks.”

“Laiale avalikkusele on ilmselt oluline teada, et turismireisi eesmärgil saab UK-sse jätkuvalt reisida viisavabalt. Eesti inimesed, kes elavad ja töötavad, peavad muidugi tutvuma reeglitega lähemalt ja vajadusel küsima nõu välisministeeriumist,” lisas riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Raimond Kaljulaid.

“UKs reisides telefoni kasutamisel tuleb olla tähelepanelik ja jälgida operaatori hinnainfot, nagu kõigis teistes kolmandates riikides. Lisaks tuleb sinna reisile minnes teha tervisekindlustus – ELi tervisekindlustus seal uuest aastast enam ei kehti,” märkis Kaljulaid.

Praeguste kokkulepete alusel lubab Suurbritannia ELi kodanikel ID-kaardi alusel riiki siseneda 2021. aasta oktoobri lõpuni. Reisile minnes tuleb arvestada muuhulgas ka sellega, et soovitav on sõlmida eraldi ravikindlustus, sest alates 1. jaanuarist 2021 ei kehti ELi ravikindlustuskaart enam Ühendkuningriigis ning autoga reisides peab autol kindlasti olema rahvusvaheline roheline kaart.

Viisat riiki sisenemisel endiselt ei nõuta ja eestlased võivad ka pärast 1.jaanuari 2021 Suurbritannias kohapeal viibida kuni 6 kuud järjest turismi, pereliikmete ning sõprade külastamise, lühiajalise koolituse või äritegevuse eesmärgil.

Missugune staatus saab edaspidi olema neil eestlastel, kes Ühendkuningriigis elavad, sõltub Erkki Bahovski sõnul Suurbritannia lähema aja otsustest.

“Tõenäoliselt nende staatus muutub ebaselgemaks. Sest see reegel, mis oli varem, et Euroopa Liidu kodanikud võivad elada ja õppida mingisuguses teises Euroopa Liidu liikmesriigis, kaob ära. Kuidas täpselt üleminek hakkab toimuma, on praegu veel vara öelda.”

Poliitilises mõttes Suurbritannial mänguruumi pole

“Siin on ka poliitilised tagajärjed, millest üks on see, et vähemalt praegu mina ei näe, et Suurbritannial oleks väga palju mänguruumi. Sellepärast, et teatavasti võitis USA presidendivalimised Joe Biden, kes on tegelikult ju Euroopa integratsiooni toetaja, seega kaob ära selline Johnsoni-Trumpi erisuhe,” lisas Bahovski.  

Kuna Trumpile Euroopa Liit ei meeldinud, võis Boris Johnson loota suhetes Euroopa Liiduga ka USA toetusele, aga see oluline tugi on nüüdsest Bahovski arvates kadunud.

“Kuidas täpselt Suurbritannia selles olukorras käitub, saame näha, aga igal juhul ei ole enam sellist olukorda, kus USA ja Suurbritannia oleksid olnud koos Euroopa Liidu vastu,” nentis Erkki Bahovski.

Kaitsepoliitikas on Bahovski arvates oluline see, et Suurbritannia NATO-poliitika jätkub ja sellekohased läbirääkimised usaldati Euroopa Komisjonile.

“See teeb ühelt poolt lihtsamaks Suurbritannial süüdistada Brüsselit, aga teisest küljest võtab ära selle hirmu, et eraldi liikmesriigid oleksid kas siis Suurbritannia poolt või vastu mis tähendab seda, et Eesti ei sattu vähemalt praegu sellise kahe tule vahele. Meile on olulised liitlassuhted Suurbritanniaga. Samal ajal on meile oluline see, et Euroopa Liit püsiks ühtne ja et need kaks asja omavahel vastamisi ei läheks,” nentis Bahovski.

Raimond Kaljulaidi hinnangul on erakordselt kahetsusväärne, et britid on otsustanud Euroopa Liidust lahkuda, kuid sellele vaatamata tuleb Eesti ja Suurbritannia vahel hoida häid kahepoolseid suhteid.

“Paljud meie inimesed elavad, töötavad ja õpivad UK-s, meil on vastastikku investeeringuid ja kaubavahetus. Ja meid seovad ka julgeolekualase koostöö sidemed. Head suhted on mõlema osapoole huvides,” ütles Kaljulaid.

Britid soovivad oma riigis ise reegleid määrata

Seni on paljude jaoks ebaselge, mis on Suurbritannia konkreetne taotlus BREXITiga seoses – mis võiks olla suurim Euroopa Liidust lahkumisega kaasnev edusamm? Selgub, et Suurbritannia jaoks on tegu justkui iseseisvuse taastamisega.

“Kui vaadata brittide enda retoorikat,  siis nende jaoks tähendab see suveräänsuse taastamist – seda, et nad saavad otsustada ise oma maa poliitika üle ja et nad taastavad kontrolli oma territooriumi ja kaubanduspoliitika üle nii, et keegi ei dikteeri neile midagi,” selgitas Erkki Bahovski.  

“See on retoorika. Kuivõrd see reaalsuses toimib, on iseasi. Mina ei taha ennustada või veksleid välja anda, aga see, et britid saavad vähemalt esialgu ise otsustada, see on nendele kõige suurem pluss.  Kuivõrd palju see majanduslikult neile kasu toob – seda saame näha.”

Täpsem info Suurbritannia üleminekuperioodi lõpuga seotud muutustest eestlaste jaoks:
https://vm.ee/et/tegevused-eesmargid/mida-vaja-teada-seoses-brexitiga