"Koroonaviirusega kaasnenud tervise- ja majanduskriisi valguses otsustasid kõik Euroopa riigid majanduse elavdamiseks loobuda ajutiselt eelarve tasakaalule suunatud kokkulepetest," ütles riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester.

Sesteri sõnul ei olnud Eesti valitsuse otsus midagi ainulaadset, vaid asjaolusid arvestades parim võimalik viis, kuidas üritada säilitada töökohti ja hoida ettevõtluskeskkonda.

Tema hinnangul pikisilmi oodatud vaktsiinide turuletulek esialgu kiiret majanduse taastumist ei tähenda, sest Euroopa riigid on kokku leppinud, et vaktsiine ostetakse ja jaotatakse ühiselt. See tähendab, et Eestile on tagatud vaktsiinide kättesaadavus, kuid samas on esialgu ka dooside hulk piiratud.

Ühtlasi on Sesteri sõnutsi selge, et esmajärjekorras pingutatakse selle nimel, et vaktsineeritud saaksid eesliini töötajad ja riskigrupid – see on selleks, et tagada meie tervishoiusüsteemi vastupidavus kriisiolukorras.

Sester võrdles ka Eestit lähiriikidega, millest avaldub, et Eesti majanduslangus jäi võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega pigem väikeseks. “Samuti jäi tööpuuduse kasv Eestis võrreldavale tasemele Läti, Leedu ja Põhjamaadega ning suutsime vältida Eesti Panga poolt prognoositud negatiivseid stsenaariume,” ütles ta. Detsembrikuu seisuga on registreeritud töötuid enam kui 50 000 (ca 8,1% –https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/paevane-statistika).

Koroonaviiruse teise laine edasist kulgu ja mõju on tema hinnangul siiski keeruline prognoosida ning paljuski sõltub kõik sellest, kuidas käituvad Eesti inimesed. “Juhul kui suudame viiruse levikut pidurdada, saame hakata taaskord mõtlema majanduse suurema avanemise peale,” sõnas ta.

Ta meenutas, et kui kevadel nägime ühe kõige efektiivsema meetmena töötasu hüvitise maksmist riigi poolt, siis täna peaksime vaatama ka pikemat perspektiivi ja teisi tööturu/sotsiaalkindlustuse meetmeid. “Oluline on, et inimesed ei jääks töötuks pikaajaliselt ning nad ei loobuks tööturul osalemisest,” rõhutas riigikogu liige.

Sester osutas ka sellele, et Eesti on võrreldes teiste EL-i liikmesriikidega paistnud mitmeid aastaid silma kõrge tööturul osalemise määraga ning Eesti majanduse huvides on, et inimesed, kes soovivad ja suudavad tööturul osaleda, seda ka teeksid.

Eesti sihiks peab olema eelarve tasakaalu taastamine

“Seejuures peame arvestama, et riik ja maksumaksjad ei saa pikaajaliselt jätkata palkade kompenseerimist, sest see oleks ainult probleemide edasilükkamine,” ütles ta.

Sester hoiatas, et ehkki laenud ja toetused ettevõtjatele on oluline osa kriisist taastumiseks, peame tajuma enda võimekuse piire. “Riigi laenukoormust ei saa lõputult tõsta. Järgmise aasta eelarve on küll puudujäägis, kuid meie pikaajaline siht peab olema eelarve tasakaalu poole liikumine.”

Ta märkis ka, et kriisist taastumise võtmes saab kindlasti oluliseks see, millise tempoga suudab Eesti kasutusele võtta Euroopa Liidu uue eelarveperioodi ja taaskäivitamise kava vahendid. “Juhul kui suudame teha seda kiiresti, siis on Eesti majandusse saabuvatest sadadest miljonitest eurodest võita nii ettevõtjatel kui ka riigil tervikuna. See tähendab täiendavaid investeeringuid teadusesse, taristusse ja tööturumeetmetesse – Eesti majanduse konkurentsivõimesse,” rääkis riigikogu majanduskomisjoni esimees Sester.

Analüütik Krumm: riigilaenu võtmine on ainus võimalus

Sõltumatu majandusanalüütik ning koolitaja Kristo Krumm selgitas, et eelarve puudujääk iseenesest tähendab alati seda, et riigieelarves on kulusid rohkem kui tulusid ja selle tagajärjeks on olukord, kus puudujääk tuleb kuidagi katta. Selleks on mitu võimalust: kasutada varasemaid sääste, võtta laenu või tõsta makse.

“Kuna sääste suurt riigil enam pole ja maksude tõstmise teed esialgu ei minda, siis ongi laenamine ainuke variant,” ütles ta.

Krummi sõnul on Eesti siiamaani alati kriisidega võidelnud kulude kokkuhoiu ja maksude tõstmisega. Eelmise majanduskriisi ajal külmutati palgad ja kasvas käibemaks.

“Muu maailm, eriti Euroopa riigid, pole aga sisuliselt kunagi oma elanikke palkade kallale läinud. See isegi ei tule kõne alla, sest enam-vähem kõikides arenenud riikides on palkade kasv juba sisse kirjutatud. Seega on ainuke variant suurendada eelarve defitsiiti ning seda katta uute laenudega,” sõnas ta. “Võib julgelt öelda, et laenamine kui vahend eelarve defitsiidi vältimiseks, on poliitiline otsus.

Varasemad Eesti valitsused pea täielikult on selle variandi suures mahus välistanud. Kui aga tuli võimule hetkel ametis olev valitsus, siis ütles rahandusminister Martin Helme kohe välja, et nemad hakkavad majanduslanguse vastu võitlema vastassuunalise meetmega.

“See tähendab siis, et kriisiga ei võidelda mitte kulude kokkutõmbamise ja maksude suurenemisega vaid riik peab ergutama majandust läbi suuremahuliste investeeringute ja/või riigi taskust palga toetuste maksmisega. Ja nii ongi läinud,” sõnas ta.

Krummi sõnul võime sellega selgitada uue eelarve aasta suurt defitsiiti. Kuna pakkumise piiramine ei suuda luua vajalikus mahus tarbimist ja tagada töökohti ning lõpuks ka maksutulu, siis kulude kallale ei minda, pigem isegi tõstetakse pensione, säilitatakse avaliku sektori palgatase ning ka maksud on ju pigem langenud. “Siit see miinus tulebki,” lausus ta.

Krumm avaldas ka arvamust, et vaktsiin ise ei loo veel taastumist, see leevendab olukorda aga selleks ajaks on kardetavasti nii palju töökohti ja ettevõtteid kadunud, et nende taastumine nii kiiresti ei käi. 

Surve kodanikupalga kehtestamiseks kasvab

Krumm osutas, et täna püüavad enamus inimesi ja riike veel säilitada siiani toiminud majandus-ja ühiskonnakorraldust. Kõik tundub ajutine. “Aga kui ei ole, siis tuleb silmitsi seista väga suurte muutustega – paljud inimesed kaotavad oma senise töö jäädavalt ja peavad ümber õppima. Kõik seda ei suuda ega tahagi. Kasvab surve kodanikupalga kehtestamiseks, et hoida sotsiaalselt nõrgem elanikkond inimväärsel tasemel elustandardi mõttes,” sõnas ta.

Krumm möönis, et kui ikkagi ebavõrdsus kasvab, mis juhtub paratamatult, võib arvata, et maksud tõusevad ja suurem teravik suunatakse hästi hakkamasaavate elanikkonna ja ühiskonnagruppide peale. Varamaksud, ettevõtluse maksud jms on mingil ajal paramatu. 

Positiivse poole pealt tuleb aga Krummi hinnangul vaadata praeguse olukorra muid tahke – riigi võetud laenusid sisuliselt kunagi enam tagasi ei maksta, intressid on 0%, seega ka intressikulu ei teki ja kui võetud laenud suudavad kasvatada majandust piisavalt, siis on riigilaenu näol tegemist sisuliselt nullsummaga. Lisaks sunnib muutunud olukord looma teistsuguseid töökohti ja teistsuguseid teenuseid. Juba praegu saab inimene teha tööd oma kodus mistahes firmale üle maailma, see trend kasvab ja areneb veelgi.

“Riigi jaoks on kahtlemata suurim väljakutse ikkagi ühiskonna nõrgemate gruppide järeleaitamine – kõik ei suuda muutustega kohaneda ja ei soovigi seda. Kuidas neid toetada, see on põhiküsimus,” ütles analüütik.

Riigikogu võttis eelmisel kolmapäeval kolmandal lugemisel vastu 2021. aasta riigieelarve seaduse. Järgmise aasta riigieelarve kulutuste maht on pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot.

Riigieelarve vastuvõtmise poolt hääletas 55 saadikut ja vastu 44 riigikogu liiget.

2021. aasta riigieelarve tugineb tavapärastele reeglitele ja arvestab kriisist tingitud erandeid. Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt 6,7 protsendiga ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKP-st puudujäägis.

Valitsussektori investeeringute maht ulatub tuleval aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni. Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud üle 1,4 miljardi euro.

Maksutulu kasvab 2021. aastal 9,3 miljardile eurole võrreldes ligikaudu üheksa miljardi euroga tänavu. Prognoosi järgi saab riigikassa vajadusel võtta 2021. aastal laenude ja võlakirjadega täiendavaid kohustusi 2,4 miljardit eurot. Seega võib Eesti valitsussektori võlakoormus kasvada järgmisel aastal 6,6 miljardi euro ehk 23,6 protsendini SKP-st.

Valitsuse hinnangul toetab eelarve kriisist räsida saanud inimesi ja majandust. Riik kaasab langusest üle saamiseks välisvahendeid.