Peaaegu aasta tagasi oma ülemaailmset hävitustööd alustanud COVID-19 on selle kuu alguseks nakatanud umbes 69,5 miljonit inimest ja tapnud ligikaudu 1,6 miljonit. Algusest peale on enamik teadlasi öelnud, et COVID-19 on surmavam kui hooajaline gripp, kuigi levib ka teistsuguseid teooriaid, mille kohaselt on koroonaviirus vähem fataalne või samaväärne gripiga. Kellel on õigus?

St. Louis’is asuva Washingtoni ülikooli meditsiinikooli uue uurimuse raames sukelduti sügavuti mahukatesse andmetesse, et näha selgemat vahet kahe nakkusohtliku viiruse vahel. Näiteks selgus, et koroonaviirusega haiglaravil olevate patsientide puhul kohtas suurenenud vajadust hapnikumaskide järele. Ka oli koroonasse nakatunud patsiente rohkem intensiivraviosakondades, neid ootas pikem haiglaravi ja ligi viis korda suurem surmaoht kui gripihaigete puhul. Kuigi mõlemad haigused ründavad kopse, näitasid analüüsid, et koroonaviirus suudab kahjustada ka muid organeid. Selgus, et COVID-19 oli seotud suurema komplikatsioonide riskiga nagu ägedad neeru- ja maksakahjustused, samuti südamehaigused, insult, tõsine septiline šokk, madal vererõhk, liigne verehüübivus ja varem mittepõetud diabeet.

Uuringutulemused avaldati 15. detsembril ajakirjas British Medical Journal.

Uurimusest on suur abi edasiseks

„Koroona ja gripi osas on tehtud palju kõrgetasemelisi avalikke võrdlusi, kuigi neid viidi läbi enamasti erinevate andmete ja statistiliste meetodite abil, mis on andnud palju tõlgendamisruumi,“ ütles Washingtoni ülikooli meditsiinidoktor Ziyad Al-Aly.

USA-s on hetkel koroonajuhtumite väga kõrge tõus – ja samal ajal algab tavaliselt gripihooaeg. „Andmete ühtse võrdluse olemasolu aitab haiguste prognoosimise mudelite koostamisel, ettevalmistamisel ja ennetamisel,“ lisas Al-Aly. „Tulemused võivad olla infoallikaks USA-s ja välismaal toimuvale arutelule COVID-19 ja hooajalise gripi võrdlevate riskide kohta ning aidata käimasolevaid jõupingutusi COVID-19 pandeemia juhtimisel.“

Uuringu jaoks analüüsisid teadlased isikustamata meditsiinilisi andmeid USA veteranideministeeriumi ehk riigi suurima integreeritud tervishoiuteenuste süsteemi andmebaasis. Teadustöö läbiviijad uurisid teavet, mis hõlmas 3641 patsienti, kes hospitaliseeriti USA-s koroonaviirusse nakatumise tõttu ajavahemikul 1. veebruarist kuni 17. juunini ning 12 676 patsienti, kes sattusid haiglasse gripiga vahemikus 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2019. Mõlemat haigust põdenud patsientide keskmine vanus oli 69 aastat.

Koroonasurmasid gripist enam

Selgus, et hospidaliseeritud patsientide seas oli uudse koroonaviirusega nakatunud patsientide surm peaaegu viis korda sagedasem kui gripihaigetel. 12 676-st gripipatsiendist suri 674 (5,3%) ja 3641-st koroonapatsiendist suri 676 (18,5%).

Lisaks vajasid koroonapatsiendid keskmiselt neli korda suurema tõenäosusega hingamisaparaate ja peaaegu 2,5 korda suurema tõenäosusega raviti neid intensiivraviosakonnas. Samuti sattusid COVID-19 patsiendid haiglasse keskmiselt kolm päeva kauemaks.

Uuringu üks suurimaid üllatusi oli COVID-19 patsientide seas suurema diabeedi tekkimise riski avastamine kui gripihaigetel – üheksa juhtu 100 inimese kohta. „Neil patsientidel ei olnud diabeeti enne koroonasse nakatumist,“ ütles Al-Aly. „Siis aga tõusis nende veresuhkur ja nad vajasid tohutuid insuliiniannuseid. Kas diabeet on pöörduv või vajab see pikaajalist ravi? Kas see on I või II tüüpi diabeet? Keegi ei tea, sest COVID-19 ilmus alles aasta tagasi.“

Erinevused ka rassiliselt

Andmete analüüs näitas ühtlasi, et kõige enam on surmaohus need 75-aastased ja vanemad COVID-19 patsiendid, keda vaevas ka krooniline neeruhaigus või dementsus; samuti afroameeriklased, keda peeti meditsiiniliselt rasvunuks või kellel oli diabeet või neeruhaigus.

„COVID-19 terviseriskide sügavam mõistmine aitab ennetada nõudlust tervishoiuteenuste järele ja täpsemini ennustada suremust,“ lisas Al-Aly. „Me teame COVID-19-st nii vähe selle uudsuse tõttu. Ma pole kindel, miks mustanahalised patsiendid rohkem vaevusi kannatavad ja surevad. Minu aimdus on, et põhjus on seotud rassiliste erinevustega tervishoius, kuid võib olla ka muid tegureid, mida me veel ei tea.“

Koroonaviirusel on tõsised tagajärjed

Teadlased leidsid ka, et gripiga võrreldes oli COVID-19 seotud ägedama neerukahjustuse ja raske sepsisešoki riskiga – mõlemat esines keskmiselt kuus juhtumit enam 100 haiglaravil oleva patsiendi kohta.

Gripipatsientidega võrreldes vajasid COVID-19-sse nakatunud ka rohkem ravimeid ohtlikult madala vererõhuga, mis võib põhjustada elundikahjustusi ja surma – nähtus vaevas 11,5 inimest 100 inimese kohta.

„Me ju võime nimetada COVID-19 hingamisteede viiruseks, kuid kui vaadata sellega seotud kliinilisi tagajärgi, võib viirus põhjustada märkimisväärset kahju ajule, maksale, südamele, neerudele ja vere hüübimissüsteemile,“ ütles Al-Aly. „See viirus on hävitav.“

Al-Aly jätkas: „On täiesti võimalik, et aasta või viie aasta pärast võivad tekkida COVID-19 tüsistused, millega me pole arvestanud. Oleme juba teadlikud pikale veninud koroonast või neist, kes kunagi täielikult ei taastu. Nad võivad tunda pidevat halba enesetunne, suurt väsimust või söögiisu muutusi. Kas see on pikaajaline infektsioon? Pidev põletik? Autoimmuunhaigus? Me alles õpime. Isegi inimeste puhul, kellel on õnn terveneda ägedast koroonaviirusest, võib pikaajaliste kliiniliste komplikatsioonide püsiv mõju tervist halvendada. Mida rohkem me sellest aru saame, seda paremini saame tervishoiuressursse võrrelda ja patsiente ravida.“

 Allikas: Medical Xpress