"Meil ei ole plaanis tühistada seadust, mis kaitseb hauarahu, kuid me uurime viise, kuidas seda seadust kohandada, et viia läbi uuringuid, mida õnnetusjuurdluste keskus teha tahab," ütles siseminister Mikael Damberg.
Rootsi teatas täna, et plaanib alustada 1994. aastal põhjaläinud parvlaeva Estonia vraki uurimist, mida riigi seadused seni keelanud on, vahendas BNS.
Rootsi õnnetusjuurdluste keskus tegi taotluse vrakki uurida seoses dokumentaalfilmiga, kus näidati, et parvlaeva keres oli seniavastamata auk. “Meil ei ole plaanis tühistada seadust, mis kaitseb hauarahu, kuid me uurime viise, kuidas seda seadust kohandada, et viia läbi uuringuid, mida õnnetusjuurdluste keskus teha tahab,” ütles Damberg.
Uurijate 1997. aasta lõpparuande kohaselt põhjustas katastroofi tormis lahti rebenenud vöörivisiir, mis tõmbas kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mille tõttu pääses vesi autotekile.
Mõned ellujäänud ja ohvrite sugulased on üle 20 aasta eest nõudnud uut uurimist. Sealjuures väidavad mõned, et vöörivisiiri avanemine ei oleks viinud laeva nii kiire põhjaminekuni.
Aastal 1995 kehtestasid Rootsi, Eesti ja Soome valitsused kokkuleppes katastroofi piirkonnas hauarahu, millega keelati oma kodanikele vrakile sukeldumine. Dokumentaalfilmi järel hakati taas nõudma uue juurdluse korraldamist.
Rootsi, Soome ja Eesti õnnetuse juurdlusorganid algatasid eeluurimise, et selgitada välja, kas 1997. aasta raporti järeldused tuleb ümber hinnata. Nad taotlesid ühiselt seaduste muutmist, et võimaldada potentsiaalselt uute sukeldumiste korraldamist. Damberg ütles, et töö seadusmuudatuste läbiviimiseks käivitatakse ning dialoog Eesti ja Soomega jätkub.
Parvlaev Estonia uppus 1994. aasta 28. septembril teel Tallinnast Stockholmi. Katastroofis sai surma 852 inimest