Värske rahvusvahelise uuringu kohaselt kuuluvad soome vanemad maailma kurnatuimate hulka. Väsimust soodustavateks teguriteks osutusid üksi hakkamasaamise kultuur, soorituspained ja konkureerimiskalduvused.
Kokku 42 maad kaasavas võrdluses jäid soomlased seitsmendale kohale. Veelgi kurnatumad ema-isad selgusid olevat Poolas, Belgias, Egiptuses, Kanadas, Ameerika Ühendriikides ja Šveitsis. Seevastu rootslastest vanemad jäid alles 21-le kohale. Kõige vähem väsimust täheldati Tais ja teistes Aasia maades.
Saavutamisvajadus painab ka vanemluses
International Investigation of Parental Burnout (IIPB) nimeline teadustöö oli esimene, mis keskendus nimelt vanemate läbipõlemise uurimisele eri maades ja kultuurides. Nähtust on hakatud teadvustama alles viimastel aastatel ning see kurnatuse liik erineb töisest väsimusest ja vanemlikust stressist.
“Vanemate vaevatud seisundil on omad põhjused ja tagajärjed,” märkis Jyväskylä ülikooli psühholoogiadotsent Matilda Sorkkila, kes kogus Soome andmeid koos professor Kaisa Aunolaga.
Uuringust selgus ka asjaolu, mis soodustab vanemate kurnatuse teket – selleks on kultuuriline individuaalsus, millega kaasneb napp sotsialiseerumisvõrgustik ning veendumus, et iga inimene peab ise hakkama saama. “Uuring näitas selgelt, et sedalaadi uskumustega maades esineb vanematel rohkem kurnatust,” selgitas Sorkkila. Nimelt individualismi mõju on märgatavalt suurem, kui muud kultuurilised väärtushinnangud, majanduslik erinevus või üksikisiku ja perega seotud tegurid eri maades.
Läänemaades kiputakse vanemlust sageli kogema kui saavutust või võistlust, ning seda on Sorkkila sõnul näha ka Soomes. Sorkkila ja Aunola varasemates uurimustes on esile tulnud vanemlusega seonduvad pained ja stress. “Viimasel ajal on hakatud enam rääkima intensiivse vanemluse ja pideva ligioleku survest,” rääkis Sorkkila.
Väsimusest võib areneda vägivald
Üks teadustöö läbiviijatest, Matilda Sorkkila tunnistas, et Soome tulemus vanemate üleväsimusest oli üllatuslik. “Ometi on meil ju lai nõuandlate ja teenuste võrgustik – kuid sellegipoolest on osad vanemad kurnatud,” märkis Sorkkila. Nii mõnedki soomlastest vanemad märkisid uuringus, et nad on jäänud üksi ja kõrvalise abita.
Huvitav oli soomlaste naabermaa Rootsi tulemus kõnealuses uuringus. Kuigi Rootsit võiks pidada samaväärselt individualismile kalduvaks ning nii perepoliitika kui kultuurilised väärtushinnangud on Soomega sarnased, ei esinenud Rootsi vanemate seas nii palju üleväsinud ema-isasid. Sorkkila on analüüsinud, kas see seostub asjaoluga, et rootslastest isad kasutavad rohkem isapuhkust või töötavad Rootsi vanemad sagedamini osalise koormusega. Vahest ollakse Rootsis paindlikumad vanema rolli ja töö omavahelise sobitamisega?
Sorkkila rõhutas vanemate kurnatuse uurimise olulisust, kuna teadustöödest on ilmnenud, et see selgitab kolmandiku laste osaks saavat vägivalda ja väärkohtlemist. Nähtuse tunnistamine aitab probleemiga tegeleda. Teiseks võib asjast rääkimine vähendada vanemate kogetavat süütunnet ja häbi. “Soomes on kurnatus jätkuvalt tabuteema ning ema-isad tunnevad seetõttu piinlikkust,” tunnistas Sorkkila. “Massiliselt usutakse, et vanemad lihtsalt peavad jaksama.”
Sorkkila loodab, et võrdluse tulemused võiksid soomlastel aidata oma mullist kaugemale vaadata. “Kogukonnakeskses ühiskonnas on suhtlusvõrgustikud tihedamad ning laste kasvatamine jaguneb ära pere või suguvõsa keskel, mõnikord koguni kogu küla vahel,” märkis Sorkkila. “Ehk võiksid soomlasedki suhtuda oma vanemakohustustesse leebemalt ja olla iseenda vastu halastavamad.”
Uuringus osales kokku 17500 vanemat 42 maast. Soomlasi osales uurimuses 1725 ning neist tõsiselt läbipõlenuid oli 6%. Uuring avaldatakse ajakirjas Affective Science.
Allikas: Helsingin Sanomat
