"Meie jaoks on küsimus selles, kuidas saaksid kohalikul omavalitsusel olla KAPO-st laiemad võimalused, õigused või kompetents, et selgitada välja rahvusvaheliste sanktsioonide all olevate isikute seoseid ettevõtetega, mis ei asu Eestis," kommenteeris Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart Kaitsepolitsei palvet kontrollida ja hankida lisateavet, kas Tallinna lepingupartnerid võivad olla seotud EL Nõukogu poolt sanktsioneeritud isikuga.

Tallinna Linnakantselei pöördub Rahapesu andmebüroo poole palvega selgitada, kas linna lepingupartneril on lubatud linnale ja teistele Eestis tegutsevatele isikutele osutada teenuseid või mitte. Kaitsepolitsei teavitas linnavalitsust vajadusest kontrollida ja hankida lisateavet, kas Tallinna lepingupartnerid võivad olla seotud EL Nõukogu poolt sanktsioneeritud isikuga.

“Kuni Rahapesu andmebüroolt hinnangu saamiseni ei saa me uue aasta venekeelsete telesaadete osas hankemenetlust lõpuni viia ega uue aasta saadete eetriajaks lepinguid sõlmida,” ütles linnapea Mihhail Kõlvart. “Tallinna tegutsemine peab olema õiguskuulekas, kuid me praegu ei saa veel aru, millist tegevust meilt täpsemalt oodatakse.”

Linnapea sõnul pöördub linn Rahapesu andmebüroo poole, et ta hindaks Kaitsepolitseiameti tõstatatud küsimust linna lepingupartneri võimalikust seotusest EL sanktsioonidega, kuna rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise kontroll on just Rahapestu andmebüroo, mitte kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Tallinn teavitas koroonakriisi ajal venekeelset kogukonda

Kõlvart ütles, et teises koroonalaines on eriti kriitiline olukord nakatumisnäitajate osas just venekeelses kogukonnas Lasnamäel ja Ida-Virumaal. “Oleme teinud koroonakriisi arvestades pingutusi venekeelse elanikkonna informeerimiseks, tehes koostööd nii ETV+ga Tallinna pressikonverentside ülekandmiseks kui ka PBK-ga Tallinna uudistele eetriaja saamiseks – eelkõige just adekvaatse koroonainfo andmiseks vene keeles inimestele, kes vaatavad venekeelseid kanaleid,” lausus ta.

“KAPO ei öelnud oma kirjas, et Tallinn rikub oma lepinguga EL sanktsioone, vaid palus Tallinnal kontrollida ja hankida lisateavet, kas Tallinna lepingupartner on seotud sanktsioneeritud isikuga,” selgitas Kõlvart.

EL Nõukogu otsus finantssanktsioonidega puudutatud isikutest pärineb 2014. aastast ning kogu selle aja jooksul ei ole Tallinna linna kordagi teavitatud ega tõstatatud küsimust linna lepingupartneri tegutsemise lubatavusest Eestis. Linnakantselei kontrollis Eesti äriregistri kaudu linna lepingpartneri BMA Estonia tegelikke kasusaajaid ega tuvastanud nende hulgas EL Nõukogu sanktsioonide nimekirja kantud isikuid. Avalike ja lepingu täitmise käigus saadud andmete põhjal ei ole Tallinna Linnakantseil võimalik kindlaks teha, kas BMA Estonia OÜ on finantssanktsioonide subjekt.

Linn ootab Rahapesu andmebüroolt vastust 

“Meie jaoks on küsimus selles, kuidas saaksid kohalikul omavalitsusel olla KAPO-st laiemad võimalused, õigused või kompetents, et selgitada välja rahvusvaheliste sanktsioonide all olevate isikute seoseid ettevõtetega, mis ei asu Eestis,” ütles Mihhail Kõlvart.  “Meie jaoks on oluline saada Rahapesu andmebüroolt ja ka teistelt riigiasutustelt selged vastused, kuidas on kohalikul omavalitsusel võimalik jätkata oma ülesannete täitmist ning millised kohustused kehtivad Tallinna linnal ja teistel Eestis tegutsevatel isikutel BMA Estonia suhtes.”

Tema sõnul on venekeelne kogukond on juba ammu tüdinud PBK vaatavate inimeste stigmatiseerimisest ja hoiakust, et vene kodukeelega inimesed on propagandakanalite meelevallas. “Eestis kasvas üles terve põlvkond inimesi, kellele näidati igal õhtul Vremjat, aga see ei takistanud sellel põlvkonnal Eesti Vabariiki taastamast,” ütles Kõlvart.

Tallinna elanikest on 53,2% eestlased, 234 827 inimest (Tallinn arvudes 2019). 46,8% tallinlastest ei ole eesti emakeelega. Tallinnas elab enesemääratluse järgi inimesi 161 rahvusest, neist suuremad rahvusgrupid peale eestlaste on venelased (164 773 inimest), ukrainlased (15 496 inimest) ja valgevenelased (7226 inimest).