"Kõik suuremad objektid saime ära teha. Loomulikult on ka neid objekte, mis hakkavad edasi nihkuma. Kaugelt pole vaja otsida, näiteks Roosikrantsi tänava soovisime ära lõpetada, aga siin tuli esile mittu nüanssi. Esiteks leidis Muinsuskaitse siit olulisi leide ja mitu riigihanget kukkus läbi. Loomulikult jätkame niipea kui võimalik Roosikrantsi tänaval edasiste töödega," kinnitas abilinnapea Kalle Klandorf.
Abilinnapea sõnul näitab tänavate head seisundit ka löökaukude vähesus, sest linnale esitatud kahjunõuded on oluliselt vähenenud. Mööduval aastal remonditi ja taastati rekordkogus teepinda – kokku tuleb seda lausa 45 hektarit.
“Teede seis on läinud aasta aastalt paremaks, mõõdikuks on meie jaoks kahjunõuete hulk, mis aasta aastalt vähenevad. Näiteks kui aastal 2017 esitati meile 150 kahjunõuetet, millest 70 oli seotud löökaukudega. Sellel aastal on kahjunõudeid olnud saja ringist ja löökauke puudutab neist vaid 32,” selgitas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg.
Teede hea seisukorra ja hoogsa remontimise taga on mõned aastad tagasi tehtud õiged otsused.
“Me oleme läinud selle peale, et suvel teeme just suuremaid lappe, mis annab tulemuseks, et talvel saab väiksemaid lappe teha. Oleme saanud ka soodsamad riigihanked, mis on võimaldanud 10-15% rohkem asfalteerimistöid teha ja kolmandaks oleme oma ametisse koondanud ka teede järelvalve inimesed, kes igapäevaselt Tallinnas teede seisundit jälgivad ja võimaldavad meil teha kiiremaid remonttööde otsuseid, ” ütles Sulg.
Millega kevadel kohe peale hakatakse, seda on Sule sõnul vara öelda. “Teede kõige suuremad vaenlased on niiskus, külm ja naastrehvid. Kindlasti vanemad katted on rohkem ohustatud, kus ka liiklusintensiivsus on suur. Naastrehvide puhul tuleb kiiresti tee kulumine ja lagunemine. Üldjuhul on nii, et kevad tuleb ära oodata, kuigi me ka praegu igapäevaselt monitoorime teede seisukorda ja teeme vajalikud remondiotsused. Piltlikult öeldes lööme kevadel kahjud kokku ja teeme suveremondi plaanid,” kinnitas Sulg
