Eesti Ohutusjuurdluse Keskus (OJK) leiab, et adekvaatse hinnangu andmiseks parvlaeva Estonia kerest leitud seni dokumenteerimata vigastustele on vajalikud allveetööd, sama meelt on ka Soome ja Rootsi ohutusjuurdluse asutused, kirjutab Postimees. 

Allveeuuringute läbiviimiseks on vaja kolme riigi valitsuselt luba. Praegu takistab allveeuuringute läbiviimist 1995. aastal Soome ja Rootsiga sõlmitud hauarahuleping. «Oleme pöördunud valitsuse poole palvega, et valitsus astuks samme, et saaksime oma ülesanded täita,» sõnas OJK juhataja Jens Haug pressikonverentsil.

Eesti, Rootsi ja Soome ohutusjuurdluse asutused allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumi, mis näeb ette lisauuringud Estonia huku põhjuste uurimiseks, ning teavitasid sellest kolme riigi valitsusi. Märgukirjast anti reedel avalikult teada ka Rootsis ja Soomes.

«Uurimine käib, aga kas allvee operatsioonid tulevad või mitte, see ei ole meie kätes,» nentis OJK juht. Edasine sõltub Eesti, Soome ja Rootsi valitsustest, kes peavad otsustama, mis saab hauarahuleppest.

Haug ei osanud hinnata, kui tõenäoliselt riigid selles küsimuses kokkuleppe saavutavad. «Praeguse seisuga olen pigem optimistlik, sest huvi ei ole suur mitte ainult Eestis, vaid ka Rootsis. Kaks laevakere vigastust on eelnevalt dokumenteerimata ja lihtsalt küsimusi õhku jätta ei ole meie erialale kohane,» lausus ta.

Peaminister Jüri Ratas ütles Postimehele antud kommentaaris, et Eesti valitsuse positsioon on uute asjaolude ilmnemisel olnud selge: vaja on uut uurimist. «Vajame küsimustele vastuseid, mida saab anda ainult uurimisega. Eesti valitsus lubab igakülgset koostööd ja ka tuge, sest ohutusjuurdluse keskuste töö nõuab ka raha,» sõnas valitsusjuht.

Peaminister tõdes, et uuringute läbiviimine nõuab seadusandlikke muudatusi eeskätt Rootsis ja Soomes. «Jutt on tõesti 1995. aasta hauarahuleppest. Selleks, et saaks laeva vraki juures neid toiminguid teha, peavad Soome ja Rootsi omapoolsed sammud astuma. See on loomulikult nende otsus. Eestis neid piiranguid ei ole,» kinnitas Ratas.

Riigisekretär Taimar Peterkop kinnitas Postimehele, et riigikantselei on saanud valitsuselt ülesande ette valmistada uute asjaolude uurimist ning tagada protsesside läbipaistvus ja usaldusväärsus. «Eesti välisministeerium on algatanud kolmepoolsed konsultatsioonid Soome ja Rootsiga, et õigusekspertide tasemel arutada küsimusi seoses MS Estoniat puudutava hauarahulepinguga ja selle rakendamisega riikide siseriiklikus õiguses,» selgitas Peterkop.

Ohutusjuurdluse keskus ei jaganud hinnangut, kas kolmepoolne lepe vajaks tühistamist või muutmist, sellele peavad Haugi sõnul leidma lahenduse valitsusjuhid. «Selle aja jooksul, mil riigid tegelevad [allveetöödeks] võimaluste loomisega, koostame meie detailsemaid plaane: finantsilisi ja praktilisi,» kinnitas OJK juhataja.

Siiani läbiviidud uuringuid Haug ei täpsustanud, sest töö alles käib ja lõplike järeldusteni pole veel jõutud. «Samuti on vara rääkida tähtaegadest, sest punkt A (luba allvee operatsioonide läbiviimiseks – toim) ei sõltu meist,» märkis ta.

Allveetööd, mida oleks OJK hinnangul vaja läbi viia, sisaldavad allveerobotiga vigastuste dokumenteerimist, sonari uuringuid, 3D sonariuuringuid, merepõhja geoloogilisi ja muid uuringuid, laeva ümbruse uuringuid ning metograafilisi ja magnetomeetrilisi uuringuid. Uuringute eesmärk on uute faktide hindamine, mis said ilmsiks oktoobris linastunud viieosalises dokumentaalsarjas «Estonia – leid, mis muudab kõike», kus oli vaatluse all parvlaev Estonia hukk. Ennekõike pööratakse allveetöödes tähelepanu kahele seni dokumenteerimata augule.

«Meie asi ei ole uuesti minna näiteks vöörirambi ja visiirilukkude uurimise juurde, mida on tehtud juba piisavalt põhjalikult,» lisas Haug.