Tallinna uudised rääkisid 100 aastat tagasi lisaks tavapärastele olmemuredele söögi ja elektri pärast ka transpordi ametiühingu loomisest, salasigarettidest, kooliskäimise võimaluseta lastest ja legendaarse vabadussõdalase traagilisest lõpust.
Nädala esimene Waba Maa (13.12.1920) annab teada, et esimeste riigikogu valimiste lõplikud tulemused on kinnitatud. Valimised toimusid 27.-29. novembrini, seega võttis häälte lugemine aega tublisti üle kahe nädala. Juttu on ka Jüri Vilmsi ja tema kaaslaste ühishaua leidmisest ja sellega kaasnevast.
Toidunappuse leevendus ja jätkuv mure elektriga
Tallinna uudiste rubriigis räägitakse sellest, et tehasetööliste streik kestab jätkuvalt edasi, ent positiivsemate uudiste poole pealt antakse teada ka seda, et elanike toiduga varustamine on jätkuvalt linnavalitsuse üks prioriteete.
“Weel 123 000 puuda rukkid tellitud. Tallinna linnale pakuti hiljuti 123 000 puuda Ameerikast rukkid, hinnaga 504 Eesti marka puud, wälja maksta Eesti waluutas. Et linnal raha ei olnud pakkumise wastuwõtmiseks, otsustas toitlusministeerium omalt poolt selle rukki ära tellida. Kui suurem hulk sellest Tallinna warustamiseks antakse, siis on Tallinn leiwa poolest pikemaks ajaks kindlustatud.”
Teisipäevane Tallinna Teataja annab muuhulgas märku sellest, et inimesed elektrikasutamisega tagasihoidlikumad oleksid. Peamiseks elektrikriisi põhjuseks, nagu lehed nädal varem kirjutasid, polnud siiski aga eratarbijate liigne elektriraiskamine, vaid asjaolu, et suurtehas Dvigatel vajas rohkem elektrienergiat, kui ülejäänud eratarbijad kokku.
“Teadaanne. Linna elektrijaama ülekoormatuse tõttu on tungiwalt tarwilik, et iga woolutarwitaja kella 3 p.l. kuni kella 8-ni õht. eletkritarwitamisega äärmiselt kokkuhoiab – wastasel korral on elektrijaama juhatus sunnitud juhtumistel, kus wooluraiskamisega tegemist, wooluandmist katkestama. “
Ühistegevuse päev ja volikogu valimised
14. detsembri Waba Maa kirjutab Tallinnas toimunud ühitegevuse päevast, siinkohal väljavõte sealt tehtud otsustest:
“1) Ühistegewuspäev tunnistab tarwilikuks, et kõik meie tarwitajate- ja majandusühisused kõik oma jõudu Eesti majanduslise ja rahwuslise rippumatuse kindlustamiseks ohwerdaksid ja kõik kohustused riigi wastu korralikult täidaksid.
//…//
3) Meie tarwitajateühisustel tuleb oma aastasest ülejäägist toetust anda asutustele, mis sõjahaawade parandamiseks elule kutsutud, nagu lesknaistele ja waestele lastele; seal juures ei tohi aga liikmed unustada, et kõige suurem kasu üleüldsusele siiski sellest tekib, kui meie tarwitajateühisused kui ka nende keskühisuses terwe suudawad hoida oma rahalise aluse; sellepärast tuleb suurem osa ülejäägist oma kapitaalide suurendamiseks arwata /…/”
Tallinnal oli 1920. aasta detsembri keskel mure ka tuhandete valijate pärast, kes kõik volikogu valimistele tormavad. sellest kirjutas ka Waba Maa.
“Linnawalimiste asjas. Tähelepannes seda, et ühel päewal walimistele ilmumisel walimisjaoskondades pikad ootajate sabad wõiwad tekekida, mis külmal ajal soowitaw ei ole ja et selle tagajärjel paljud walijad oma hääled andmata wõiwad jätta, ning et walimine nimekirjadega, milledel allakriipsutamise wõimalus, linnale umbes 150 000 marka kulu teeb, kuna sellest, nagu Riigikogu walimised näidanud, m ingit kasu ei ole, otsustas Tallinna linnawalitsus siseministeeriumi poole pöörata palwega: walimissseadust selles mõttes muuta, et linnawalimisi kahel päewal wõidaks toimetada ja lihtsedelitega numbrite järele hääleandmise teel. Linnawolikogu 15. detsembri koosolekul esineb aga linnawalitsus ettepanekuga, walimiste päewaks määrata 30. jaanuar 1921 ja kui see seaduse läbi lubatud saab, siis ka 29. jaanuar 1921.”
Kuumaks teemaks on nii ajalehes Waba Maa kui ka sama päeva Päewalehes uudis sellest, et linn tegeleb jõuliselt ja üsna edukalt erinevate toiduainegruppide varumisega linnaelanike tarvis. Sisuliselt on tegu siiski linnaelanikele antavate lubaduste ja ei millegi konkreetsemaga.
15. detsembri Tallinna Teataja edastab esilehe esimese pealkirjaga, et “Eesti, Läti, Leedu ja Georgia rahwasteliitu wastu wõetud”. Tollast uudiste liikumist illustreerib ilmekalt asjaolu, et uudis on refereeritud nädal varem (8. detsembril) ilmunud uudisest ajalehest “The Times”).
Transpordiettevõtjate liit ja salasuitsud
Tallinna uudiste rubriigist võib Tallinna Teatajast lugeda transpordiettevõtete liidu eelkäija rajamisest.
“Transpordi selts. Tallinna weowoorimeeste ühisus ja sadamatööliste ühisus on kokku löönud transpordi seltsi asutamiseks, mis tahab sadamakaupade wedu oma peale wõtta, selle juures wastutab ta kõigi asjade eest, mis wedamise juures kaduma lähewad. Loodetawasti wäheneb niisuguse wastutuse tõttu meie sadamas tihti ettetulew wargus, mille häbi siiamaani nii mõnigi kaubatellija kannatada saanud.”
15. detsembri Waba Maa kirjutab näiteks ka sellest, et Tallinnas on müügile jõudnud ida poolt pärinevad salasigaretid, mis lisaks kõigele on ka arusaamatult kõrge hinnaga.
“Wene paberossid. Wiimasel ajal oli rohkesti endiseid Wene paberossa müügil näha, mis laseb oletada, et neid on hakatud Wenemaalt salakaubana sisse tooma. Tuleb üksikult ostes 4 marka tükk, kuna juba praegust Inglise sigaretti võib sellesama hinnaga osta.”
Jüri Vilmsi matused ja Tallinna ehitusplaanid
Waba Maa järgmise päeva esilehel on suurimas võimalikus kirjas trükitud ära kaastunde- ja mälestusavaldused Jüri Vilmsile ning ka lehes on Vilmsist ja tema elu traagilisest, kuid kangelaslikust lõpust palju juttu, sest tegu on Vabadussõja kangelase matusepäevaga.
Tallinna uudiste rubriigis antakse üsna täpne ülevaade volikogu istungil arutlusel olnud teemadest., Muuhulgas jääb silma ka tollane arengustrateegia, mis taas mõneti tuttavlik tundub.
“Uus Tallinna linnaplaan looduse- ja kunsti seisukohalt. Nagu juba waremalt teatasime, on ehituse peawalitsuse poolt edaspidise sündsama ehitamise ja linna kunstilise ilu saawutamise otstarbel nõndanimetatud uus “ehitusplaan” wälja töötatud, mis lähemal ajal linnawolikogu poolt wolitatud kommisjoni üksiksasjalisemaks läbiwaatamiseks antakse.
Ehituse peawalitsuse juhataja inseneer Habermann andis eila meie toimetuseliikmele nimetatud plaani kohta pikema seletuse, millest kahjuks ruumupuudusel ainult mõned iseloomulisemad põhimõtted awaldame.
Uue linnaplaani teostamise paneb rasketesse tingimistesse kõigepealt raudteewõrgu ja sadama ümberehitamise küsimus. Senni, kui need küsimused pole rahuldawalt lahendatud, ei saa ka uut linna ehitusplaani kindlajooneliselt wõtta. Praegu Balti waksal ühes juurdekuuluwa raudteewõrguga tuleks aga ostarbekuse mõttes teisiti asendada, kuid uue koha leidmine nõuab pikka järelkaalumist.
Uus linnaplaan peab linna suurenemist wõimalikuk ida-lääne sihis, mille tõttu ka nimetatud wõimaluse piirkonnas suuremad muudatused on kawatsetud. Tulewikus omandaksid elawama tähtsuse Narwa maantee ja Tartu maantee enda lähedusse kuuluwate tänawatega. Siia koonduwad plaanil ka linna kunstilise ilumõtte lootused. Kauniduse mõttes omandaks esikoha Tartu maantee, mis linnapoole lähenedes NIguliste kiriku torni peale sihiks ja Lasnamäe poole nöörsirgelt tõustes kas kawatsetawa wabadussõja-märgi ehk mõne muu suurema rahwuslise tähtsusega ehitusega lõpeks. /…/”
Ehitusplaanide juures on üsna konkreetselt ära määratud, kui laiaks teed ehitatakse ja ka see, et vanalinn ja südalinn üritatakse ehitustöödes praktiliselt puutumata jätta.
Sadamatehaste streik ja koolivõimaluseta lapsed
Reede, 17. detsembri Waba Maa annab teada, et Tallinna sadamatehaste töötajate streik hakkab tasapisi lõppema.
“Sadamatehastes suureneb tööliste arw iga päewaga. Nagu teada, pidi tehaste walitsus suuremaid ja tarwilisemaid töökodasid awama, mis ka nüüd iga päew sünnib. Nii töötasid üleeila umbes 17 prots. töölisi, kuna see protsent eila 20 peale oli tõusnud, ning weelgi suureneb. Tulewa aasta jaauarikuu algul algab tehastes uuesti töö kiirete tööde täitmiseks, nagu kuulda umbes 70 protsentilise tööliste arwuga. Praegust maksetakse töölt lahtilastud töölistele lõpuarweid, kuna riiete ning toiduainete waheraha alles 22. dets. maksmisele tulewat.”
Räägitakse ka Draamateatri rajamise plaanidest ning sellest, et linnas on palju lapsi, kes ei saa kooliharidust.
“Tallinnas ei pääse ligi 2500 last kooli. Neil päewil on koolikohustusliste laste nimekirjad walmis saanud ja kooliwalitsuses järele waadatud. Selgus nendest, et Tallinnas praegu 2500 koolikohustuslist last, kes kehwuse ehk koolide puuduse tõttu koolist peawad ära jääma. Et neile kooliskäimist wõimaldada, tuleks awada 50-60 uut klassi. /…/”
SEOTUD LOOD:
Tallinna uudised 100 aastat tagasi: leivahinna tõus, töölisstreik ja kehvad voorimehed
Täna 100 aastat tagasi: valik uudiseid 4. detsembrist 1920