Tallinnas on mitmeid veekogusid, mis igal aastal hulljulgeid inimesi justkui magnetiga esimesele jääle tõmbavad. Munitsipaalpolitsei avalike suhete peaspetsialisti Meeli Hundi kinnitusel teevad palju muret näiteks Harku järv ja Õismäe keskel asuv tiik. "Mõlemaga on päris suured probleemid – tihti peavad kohale tulema nii mupo patrullid, piirkonnainspektorid kui ka politsei," nentis Hunt.
“Eriti teeb muret Õismäe tiik, mille lähedal on koolid ja lasteaiad,” lisas Haabersti linnaosa vanem Andre Hanimägi.
Lapsed kaotavad kiiresti teadvuse
Hundi sõnul on Õismäele tehtud mitmeid väljakutseid seoses uisutajatega. “Peamiselt tekitavad probleeme kooliealised lapsed, noored ja kalamehed. Eriti murelikuks teeb see, et jääle lähevad ka täiskasvanud koos lastega ja näitavad sellega halba eeskuju.”
Lastel on muidugi uudishimu, põnevus ja hasart – soov vaadata, kui kaugele keegi julgeb jää peal minna, ilma et sisse kukuks, jälgida jää pragunemist. “Jääd pekstakse kaigastega, et saada aru, kui tugev see on,” lausus Hunt. “Laste seas on palju teadmatust ja neil puudub ohutaju. Siinkohal palume vanematel oma lastele selgitada, kui ohtlik on õhukesele jääle minna ja millised võivad olla tagajärjed. Muidugi tuleb ka ise head eeskuju näidata. Ja kui täiskasvanud märkavad ohtlikku olukorda, peaksid nad tingimata reageerima, mitte ükskõikselt mööda jalutama.”
Halba eeskuju annavad nt kalamehed, kes väidavad, et jää on piisavalt tugev nende kandmiseks ning et nad viibivad vaid kalda lähedal. Kalamehed on kindlad, et kui juhtubki midagi, saavad nad omal jõul välja, sest järv ei olevat selles kohas sügav. “Jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli – nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt kümme minutit, laps kaotab teadvuse veelgi varem,” ütles päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.
Õismäele on mitu korda välja kutsutud ka päästjad, kes inimesi jää pealt ära kutsuvad. Päästeameti sõnul on probleem iga-aastane ning seda, et keegi kukub läbi jää, juhtub iga talve ja kevade hakul.
Mupo inspektorid ja patrullid kontrollivad kriitilisi kohti Haaberstis ja Pirital mitu korda päevas ning ka politsei on lubanud omapoolset kontrolli tihendada. 15. detsembrist kehtib üle kogu Eesti siseveekogude jääle mineku keeld, ent paraku eiravad seda paljud.
Kiire sekkumine hoidis ära halvema
“Praegune olukord on tõepoolest murettekitav, sest mõnepäevane külmem periood tõmbab ka Tallinnas veekogudele jääkatte peale, olgu selleks siis jõgi, järv või mõni tiik. Kuna lund praegu ei ole ja jää on sile, hakkavad paljud lapsed seal kohe uisutama, kuigi jää on suhteliselt õhuke,” selgitas abilinnapea Kalle Klandorf.
Juba esimese nõrga jääga tuli hulgaliselt väljakutseid inimestelt, kes olid mõnel linna veekogul ohtu sattunud. “Eelmisel nädalal sai päästeamet näiteks Pirita jõe jääle läinud inimeste pärast üle neljakümne väljakutse,” lausus Klandorf. “Õnneks midagi tõsist ei juhtunud. Lastel algas koolivaheaeg ja kindlasti on oluline ka värskes õhus viibida, aga vanemad peavad lastele öelda, et ilm ei luba veel jääle minna.”
“Mupo Pirita tugipunkti korrapidajatel on tulnud korrale kutsuda Pirita jõele jääd proovima läinud lapsi,” lisas linnaosavanem Tõnis Liinat. “Märkamine ja väga kiire sekkumine hoidis ära halvema.”
Linnaosad on oma võimaluste piires pannud veekogude juurde välja ka hoiatussildid. Klandorfi hinnangul on eriti oluline inimesi teavitada, mitte karistada.
“Jää paksus peab olema vähemalt 10 sentimeetrit, et see inimest kannaks,” lausus Lilleküla päästekomando rühmapealik Gert Teder. “Peab ootama veel vähemalt nädala, et oleks pikemalt miinuskraade õues ja jää läheks tugevaks. Jääle minnes ei tohi olla tunda õõtsumist ega praksumist.”
