Lõppeva aasta ühe parema uudise võib kokku võtta mõne sõnaga: Tallinn ehitab ega peatu. See võib tunduda abstraktsena, aga tegelikult puudutavad need mõned sõnad kõige otsesemalt iga linlast ja kaudsemalt iga eestimaalast. Kriisi vaadatakse pigem kui võimalust ehitamine suuremalt ette võtta, sest muuhulgas on linnal tänu heale reitingule võimalus soodsalt laenu saada.
Linna investeeringud ei vähene järgmisel aastal, vaid hoopis kasvavad. Peale kõige muu ja igapäevasema tähendab see Tallinna Haigla ehitamisega jätkamist. Samuti Peterburi mnt linnasisese osa ja linnahalli renoveerimisega edasi liikumist. Valmis saab Tondiraba park. Kaudsemas plaanis pumbatakse nõnda värsket verd kogu Eesti majanduse kriisi tõttu pisut aneemilisse organismi.
Oluline, et Tallinnas ei unustata seejuures abivajajaid. Kuni rasked ajad kestavad, ollakse valmis toetama.
Loomulikult on aga kõik teistmoodi, kui oli veel aasta tagasi. Kriis on muutnud nii ühiskonda, omavalitsusi kui ka iga inimest. Aasta tagasi rääkisime 2019. aastast kui tormisest – tajumata kõige suhtelisust. Ja aimamata, mis ees ootab.
Kindlasti panid paljud äsjaste esimeste talviste külmadega tähele, et mida õhem jää, seda uudishimulikumalt tahavad inimesed teada, kas see kannab. Koroonakriisi ning maskide kandmisega on samamoodi. Ilmselt on see kuidagi inimeste psühholoogias kinni, et sisemine sund kihutab riskima viimase piirini. Edasi sõltub juba igaühest, kui palju ta kainet mõistust kuulda võtab: maski ette paneb ja nõrgalt jäält sammu tagasi astub.
Kui Tallinn hakkas sügisel rääkima viirusekriisi ennetamisest ja maskikandmise vajalikkusest, kutsudes ühiskonda nõrgalt jäält lahkuma, ei võetud seda vastu just kiitusega. Mõned kuud hiljem olid kriitikud kui mitte valjusõnaliselt, siis vähemalt sisimas sunnitud möönma: see otsus varakult ennetada oli õige. Taas nagu jääl käies püüdsid paljud poliitikud mitte ainult Eestis, vaid ka mujal Euroopas viimase hetkeni uskuda, et ehk läheb õnneks.
Teatavas mõttes oli lõppev aasta seega mitte ainult maskide kandmise, vaid maskide langemise aeg. Fassaadid varisesid. Oli näha, kes hoolivad endast ja teistest rohkem. Paljastus inimsuhete tegelikkus. Ilmnes, kes on tugevamad, kes nõrgemad. Ja seda igal tasandil: peresuhetes ning igapäevases olmes poes ja tänaval, tippjuhtideni välja. Kõik sai selgemaks – ja see oli koroonakriisi üks väheseid plusse. Nõnda nagu on pluss seegi, et õiged otsused on keerulise aja taustal kohe ja kõigile kaugele näha.
Linna otsused saavad peale kõige muu nähtavaks ka füüsilisel kujul. Valmivate objektide näol.
Tuled säravad tänavatel enam kui ühelgi teisel aastavahetusel. Loobugem pühade ajal ekraanidest ja mingem õue. Number 2021 sümboliseerib sammu edasi. Inimsuhetes, ehitamisel, vaenukirveste mahamatmisel. Loodetavasti tuleb järgmine meile tegelikult tähtsa ülesleidmise, ühendavate joonte avastamise ning loomise ja ehitamise aasta.
nüanss
5. jaan. 2021 22:43