"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
VIDEO! HEEROLDI JUTUD: vaata, millest sai alguse jõulukinkide tava (0)
21. detsember 2020

"Tehke oma lastele või lastelastele ka selline kingitus, et tooge nad siiasamasse Nigulistesse ringi vaatama, sest isegi kui jõulud on juba läbi, jääb siia püsti suur jõulukuusk ja tavakohaselt saab see olema veel toredamini kaunistatud kui suur kuusk Raekoja platsil," kutsub kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa pühade ajal kõiki koos perega Nigulistesse Püha Nikolausi altarit ja uhkelt ehitud kuuske vaatama.

 

Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa aitas saate “Tallinna panoraam” kaudu Niguliste kirikus otsa vaadata pühale Nikolausile, kes on jõuluvana Santa Clausi prototüüp.

Kuuskemaa näitas aastast 1482 pärit altarimaali, millel seisab püha Nikolaus täies hiilguses. Just sel aastal toodi see altar Lübeckist Niguliste peaaltariks ja monteeriti siin kokku.

Püha Nikolaus – ebaõiglaselt süüdimõistetute aitaja

“Sellel tiival on ühtekokku kolm Tallinnas kõige hinnatumat meespühakut, aga neist madalamal, jalge all, on väike vapikilp moorlase peaga – see on Tallinna Mustpeade Vennaskonna sümboliks ja viitab sellele, et Tallinna kaupmehed – niihästi Suurgildi omad kui ka Mustpeade vennad maksid selle altari tellimise eest Lübecki linnast,” selgitas Kuuskemaa.

Ta ütles, et stiili järgi on tuvastatud, et need maalingud, mida me altaril näeme, on Lübecki juhtiva gooti maalija Hermen Rode poolt loodud. “Ja üks tsükkel vasakul, kaheksa stseeni, on pühendatud pühale Nikolausile ja paremal kaheksa stseeni pühale Viktorile Marseille’ist,” näitas ta.

“Lugu algab ülevalt vasakult – kaasavara kinkimine vaese mehe kolmele tütrele,” osutas Kuuskemaa.

“Teine – Nikolaus on Myra linnas kohaliku kiriku ees, mille piiskop oli hiljuti surnud ja koguduse vanem sai jumaliku hoiatuse, et esimene mees, kes tuleb kiriku juurde hommikul ja kelle nimi on Nikolaus, peabki määratama linna piiskopiks,” jutustas ta.

Kuuskemaa näitas, et kolmandas stseenis ongi Nikolaus juba aujärjel, varustatud piiskopi rekvisiitidega.

“Neljas stseen kujutab merehädaliste juhtumit. Laeval on murdunud mast ja laevnikud proovivad kaupa merre heita, et kergendada laeva, et see põhja ei läheks. Edasi alumises reas vasakul on Nikolaus kinni haaranud timuka mõõgast, millega too kavatseb maha raiuda hukkamõistetu pea,” kirjeldas Kuuskemaa maali.

Kuuskemaa lisas, et need kolm meest olid süütult surma mõistetud ja Nikolaus päästis nad ära.

“Järgmine stseen, kuues, kujutab keiser Constantinuse magamistuba, mille taga on vangikong, kus istuvad jalapakkudes kolm süütult surmamõistetud meest. Nikolaus väidetavalt ilmus keisrile ja ütles nii: “Kui sina neid mehi ei vabasta, siis saad sina surma ja su liha närivad ussid!” Keiser ehmatas, lasi asja kontrollida ja kui selgus, et tõesti, need mehed olid valekaebuse peale surma mõistetud, käskis nad vabaks lasta,” rääkis kunstiajaloolane.

Seitsmendas stseenis antakse õigeksmõistetud meestele kingitus ja lastakse nad vabaks.

“Ja viimane stseen kujutab seda, kui pühak tundis, et tema viimane hetk on kätte jõudmas, ta põlvitas ja palvetas “Issand, sinu hoolde usaldan ma oma hinge”. Ja suri,” näitas Kuuskemaa pühamehe surmastseeni.

“Ja siin on kujutatud taustal, kuidas aknast lendavad välja inglid, kellel on käte vahel justkui alasti lapsuke, kellel on piiskopi mitra peas, nii et see on püha Nikolause hing, mida viiakse taevasse,” näitas ta.

Jõulukinkide tegemine sai alguse püha Nikolausi legendist

Kuuskemaa jutustas, et legendi järgi olevat püha Nikolaus olnud rikaste vanemate poeg, kes päris pärast vanemate surma suure varanduse. “Tema naabrimees oli kõrgest soost, aga vaene ja õnnetu ning tal oli kolm tütart. Ning too olevat mõelnud oma viimases hädas, et ah, annan need tütred lõbumajja,” jutustas Kuuskemaa.

“Aga see jutt jõudis ka Nikolausini ja tal hakkas tüdrukutest kahju. Ühel öösel viskas ta salaja naabrimehe aknast sisse ühe kuldkuuli. Ja kui see põrandale kukkus kolksti, siis vaene mees ärkas üles ja vaatas, et ohoo! – kuld!” rääkis Kuuskemaa edasi.

“Mees sai vihjest aru, nüüd oli olemas kaasavara ühele tütrele, leiti kosilane ja toimusid pulmad. Kui need pulmad olid toimunud, siis järgmisel ööl kukkus kolaki teine kuldkuul sinnasamasse majja ning vaene mees korraldas ka keskmise tütre pulmad,” räägib legend.

Siis aga jäänud vaene mees valvesse, et saada teada, kes on see salapärane heategija, kes ta laste peale on halastanud.

“Kui siis kolmas kuul majja kukkus, siis ärkas vaene mees ja jooksis majast välja, nägi eemalduvat meest, haaras tal hõlmast kinni ja küsis “Kes sa niisugune oled?” ning nägi oma üllatuseks, et see on naabrimees Nikolaus, ta laskus põlvili ja hakkas teda tänama,” näitas Kuuskemaa järgmist stseeni legendist.

Ta jätkas: “Aga Nikolaus ütles: “Pss, ära reeda seda kellelegi, et mina sind aitasin, ära tee seda enne, kui mina olen surnud.”

Kuuskemaa ütes, et kingituste toomise legend sai väga populaarseks rooma-katoliku kirikus, kuid mitte Konstantinoopoli idakirikus, ja sellest loost lähtudes hakkasid lapsevanemad tegema lastele kingitusi.

“Nigulapäeva laupäeval, eelõhtul ütlesid nad oma lastele: “Sa oled olnud hea poiss, sa oled olnud tubli tüdruk, jäta oma kingad või sukad sinna või tänna ja ehk tuleb öösel Santa Claus ja toob sulle kingitusi – ja see komme levis kogu katoliku ruumis,” selgitas ta jõulukingituste tegemise eellugu.

“Aga kui nüüd reformatsiooni järel Püha Nikolausi kultus ei olnud enam aktuaalne protestantlikes maades, siis lapsevanemad kavaldasid kiriku üle: kui Nikolaust ei tohtinud enam kummardada ja kingitusi teha, siis nad mõtlesid, et valime mõne teise aja ja nii tekkis jõulukingituste tava,” rääkis ta.

Kuuskemaa lõpetas oma Niguliste ringkäigu üleskutsega tuua ka lapsed kirikusse kunsti vaatama.

“Olles nüüd Pühale Nikolausile teraselt otsa vaadanud, tahaksin ma teile, head kaasvaatajad, esitada väikese soovituse: olgu nende jõulukinkidega, kuidas on – need on ka kindlasti vajalikud olnud või saavad olema –, aga tehke oma lastele või lastelastele ka selline kingitus, et tooge nad siiasamasse Nigulistesse ringi vaatama,” kutsus ta kõiki koos perega Nigulistesse.

“Sest isegi kui jõulud on juba läbi, jääb siia püsti suur jõulukuusk tornialusesse ruumi ja tavakohaselt saab see olema veel toredamini kaunistatud kui suur kuusk Raekoja platsil,” sõnas Kuuskemaa.

VAATA KA:  

VIDEO! HEEROLDI JUTUD: milline seos on Mustpeade vennaskonnal sõjandusega?

VIDEO! HEEROLDI JUTUD: milline on Tallinna kõige suurejoonelisem ehitus

VIDEO! Heeroldi jutud: millised olid sajandite tagused pidude traditsioonid? 

VIDEO! Heeroldi jutud: Tornide väljaku purskkaev kujutab salapärast naisfiguuri

VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, miks ja millal sai Toompeal asuv Rootsi bastion endale nimeks Lindamägi 

VIDEO! Heeroldi jutud. Kummitavate vaimude tänav

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.