Seoses uue viirusetüve levikuga meenutab London oma tühjade tänavatega kummituslinna, inimesi nii Eestis kui üle ilma huvitab aga kõige enam, kui tõhusalt vaktsiinid selle tüve eest kaitsevad. Mitmed Eesti viroloogid möönavad, et küsimusi leidub rohkem, kui vastuseid ja et väljatöötatud vaktsiinid toimivad "ilmselt" ja "tõenäoliselt". Siiski soovitavad nad välja töötatud vaktsiine usaldada ja end lasta esimesel võimalusel vaktsineerida.

Terviseameti vaktsineerimiskava kohaselt algab koroonaviiruse vastu vaktsineerimine Eestis jaanuaris. Teises kvartalis on eesmärk jõuda selleni, et kõigil soovijail oleks võimalus end vaktsineerida.  Pühapäeval hoiatas aga hoiatas vaktsineerimise ühe pioneeri,  Ühendkuningriigi tervishoiuminister Matt Hancock, et koroonaviiruse uus, senisest nakkavama tüve levik on kontrolli alt väljas. Tegemist oli väga halva üllatusega, sest pärast teist vaktsineerimisnädalat loodeti Inglismaal elu hoopis normaliseerima hakata. 18 Euroopa riiki vastasid sellele kohe lennuühenduse katkestamisega saareriigiga, või siis karmimate karantiinitingimustega sealt saabujatele.

Ühendkuningriigi väljaanne The Guardian kirjutas, et praegu pole isegi täit selgust, kas just senisest nakkavam tüvi on põhjustanud suuremad haigusepuhangud kuningriigis. Igal juhul on teada, et see tüvi pole jäänud pidama Ühendkuningriiki, vaid seda on leitud juba ka Hollandist, ja väljastpoolt Euroopat Austraaliast. On ainult aja küsimus, millal teda igal pool tuvastatakse. Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson teatas pühapäeval, et uus tüvi on 70% nakkavam seni teada olevatest. Uut tüve on Inglismaalt seni leitud 1100 korral.

Viroloogi ja epidemioloogi Kuulo Kutsari sõnul on viiruste muutumine seoses inimeste hulgas ringlemisega tavapärane.

Viiruse tüvesid võib olla tuhandeid

“Need muutused võivad olla väikesed või suured,” rääkis ta. “Genoomi muudatus võib olla toimunud samuti kas väikeses või suures osas. Inglased selgitasid ilmselt välja sellise viiruse vormi, milles on geenide paigutus üsna oluliselt muutunud. See tingibki, et viiruse käitumine, levikuvõime, nakatuvus on muutunud inimese suhtes oluliselt agressiivsemaks. Viiruse tüvesid võib esineda sadu – kui mitte tuhandeid.”

Täna jõudsid esimesena EL-i ravimiameti müügiloani Pfizeri ja BioNTechi vaktsiinid. 

“Kui vaktsiinviirusega võrreldes on uus ringlev viirus oluliselt muteerunud, siis ta võib selle vaktsiini alt välja libiseda, ehk siis vaktsiin ei pärsi viiruse edasist paljunemist,” märkis Kuulo Kutsar. “Kuivõrd teadmisi on selle tüve kohta veel algtasemel, siis ei ole ilmselt isegi inglastel täpset ülevaadet. Aga kindlasti need riigid, kes on vaktsineerimisega alustanud, näiteks Ühendkuningriik ja Ühendriigid – nende teadlased kindlasti jälgivad seda päris hoolega. See aga ei tähenda, et olemasolevaid vaktsiine, mis on heaks kiidetud, ei peaks usaldama. Ega neid uusi oluliselt muteerunud viiruseid kuigi palju ei esine, nii et olemasolevad vaktsiinid ilmselt töötavad.”

Veelgi suurem küsimärk seisab kohal, mis puudutab viirusetüve VUI-202012/01 võimalike kandjate asumist Eestis. Ühendkuningriigis avastati uus vorm juba septembris ja Kuulo Kutsari sõnul kuulis tema sellest samuti esimest korda septembris.

“Sellest ajast praeguseni selgus, et uus muteerunud viirusetüvi inimestel põhjustab kliinilise haiguspildi järgi palju raskemat haigusvormi,” ütles Kutsar. “Aga selle kindlaks tegemine võtab aega. Ma ei arva, et kaks ja pool kuud jälgimist ning diagnooside ja haigusvormi raskuse täpsustamist oleks pikk aeg. Uue viiruse osas mingeid täiendavaid või spetsiaalseid tõkestamise meetodeid ei ole vaja, ikka needsamad maski kandmine, distantsi hoidmine ja hügieenireeglite  täitmine.”

Loodetavasti allub uus tüvi vaktsiinile

“Meil on üks protsent kõikidest tüvedest sekveneeritud (on koostatud tüve iseloomustav geenijärjestus – toim), Taanlastel näiteks 20%,” märkis viroloog Irja Lutsar pühapäeval Aktuaalsele Kaamerale.  

Kuigi kõnealust uut viirusetüve pole Eestis registreeritud või avastatud tüvede hulgast leitud, pole võimatu, et seda tegelikult on tegelikult juba ka Eestisse näiteks välismaalt toodud, või on esinenud selle tüvega haigeid. Lihtsalt meil pole erinevaid tüvesid võrreldes teiste riikidega just väga palju uuritud ja n-ö arvele võetud.

“Juhul kui mitmete raskete koroonaviirushaiguse vormide puhul pole viiruse tüve genoomi sekveneeritud, siis need andmed puuduvad lihtsalt,” märkis Kutsar, kelle sõnul on sekveneerimisele Eestis liiga vähe tähelepanu pööratud. “Seda oleks pidanud tegema süstemaatilisemalt, ja ammu-ammu. Kevadest saadik. Seda on muidugi tehtud, aga mil määral, pole Tartu Ülikooli viroloogid avalikustanud.”

Viroloogi, bioloogiadoktori, Tervise Arengu Instituudi pikaajalise kaastöölise Ljudmilla Priimägi sõnul on võimalik juba välja töötatud vaktsiini moderniseerida uuele viirusetüvele sobivamaks. Siiski on uuest viirusetüvest seni liiga vähe teada, kas seda peaks tegema.

“See võtaks palju aega ja oleks suur ning kallis töö,” ütles ta, et vaktsiini “uuendamine” ei erine kuigivõrd selle välja töötamisest null-punktist. Taas oleks vaja hakata otsast peale. Tuleb läbida katsetamine loomadel, seejärel inimestel ning kogu registreerimise kadalipp. “Me kõik loodame, et viiruse uus tüvi pole sedavõrd muutunud, et vaktsiin ei toimi,” ütles Priimägi. Vähe usutav, et seda praegu ette hakatakse võtma.

Priimägi märkis samuti, et infot on liiga vähe, järeldamaks uue tüve kohta midagi põhja panevat. Siiski on teoreetiliselt võimalikud ka vaktsiini toimise vahevariandid. “Näiteks gripiviirus muutub igal aastal ja kui tuleb uus tüvi, siis vaktsiin võib kaitsta 50-70%, või siis inimene põeb haigust kergemalt kui ilma vaktsineerimata,” ütles viroloog. “Ühesõnaga, kui ei kaitse haiguse eest ka otseselt, siis kergendab läbi põdemist oluliselt.”

Samas toonitas ta, et otsest paralleeli gripi koroonaviirushaiguse vahele siiski tõmmata ei saa ning välja töötatud vaktsiinide täpsem mõju uuele tüvele on veel teadmata.

Viroloog Andres Merits on aga meediale samas märkinud, et uus tüvi peaks praegustele vaktsiinidele siiski alluma.