"Seda võib kasutada linna turunduslikuks aspektiks ehk linna müümiseks väljapoole – turistidele jääb midagi ilusat meelde, aga nad unustavad selle õige kiiresti," sõnas ajaloolane Küllo Arjakas, et lugu maailma esimesest jõulupuust Tallinnas ei leia arhiivimaterjalidele toetudes küll kinnitust, aga legendina võib seda kasutada siiski.
Tänahommikune “Terevisioon” algas Tallinna südamest, keset Raekoja platsi kõrguva jõulukuuse juurest torupillimuusikaga ja tegi retke pealinnas. Muu hulgas selgus, et fakt Tallinnast kui linnast, kus pandi püsti maailma vanim jõulupuu, ei leia arhiivimaterjale uurides tõestust.
Aastal 1441 kirjeldati ühe “puu” kandmist pidudel
Tänavune jõulukuusk Reakoja platsil on pärit Pääskülast – see on fakt, aga kas vastab tõele legend, et just siin pandi keskajal püsti maailma esimene jõulupuu? Tallinna Linnaarhiivi juhataja, ajaloolane Küllo Arjakas ütles, et ühe lausega vastates see kindlasti tõele ei vasta.
“Kui see lugu kokku võtta, siis 1885. aastal tõi baltisakslane Friedrich Amelung esimest korda käibesse selle teabe, nagu oleks 1441. aastal Mustpeade dokumentatsioonis selline sõnum, et raekoja väljakule püstitati jõulupuu,” rääkis ta legendi tagamaadest.
Arjakas ütles, et Amelungil ei olnud kindlasti professionaalset oskust lugeda alamsaksakeelseid allikaid.
“Kui vaadata neid allikaid, siis tõepoolest, 1441 on kirjas Mustpeade vennaskonna jootude korraldus, kus kirjeldatakse pidude ühe tegevusena puu kandmist. Aga mis puu, kust kuhu see puu liikus ja milline välja nägi, selle kohta ei ole tegelikult allikates mitte midagi,” sõnas ta, et jõulupuule ei viita selles dokumendis otseselt miski.
Ta selgitas, et sisuliselt võis see olla palk ehk poom (sks boom), mis on ilmselt merendusest pärit termin.
Räägitakse küll puudest, aga mitte jõulupuust
“Ja kui vaadata edasist interpretatsiooni, siis ligi sada aastat hiljem, 1513–1514, on ka üks jootude korraldus, kus on mainitud puud, mis seati üles nii vastlate kui ka jõulude ajal Mustpeade majas. Selle külge kinnitati tõrvikud ja need viidi teatud ajal raekoja juurde, raekoja platsile ja selle ümber tantsiti,” otsis ta välja järgmise kirje arhiivist.
“Ja sellest teatest veel omakorda 40–50 aastat hiljem on Balthasar Russowi kroonika (1584), kus on ka juttu, et kaupmehesellid ehk Mustpeade vennaskonna liikmed on paastu ajal püstitanud raekoja platsile kuusepuu (sks Dannenbohm), pannud selle põlema ja selle ümber tantsinud,” tõi ta välja järgmise allika.
Arjakas ütles, et neid erinevaid allikaid interpreteerides, kui vaadata, kas need moodustavad ühe sidusa loo, siis võib öelda, et sellest ei saa teha järeldust jõulukuuse tava kohta.
“See on väga kaasaegne ja lihtsustatud lähenemine – keskaegsed kombed, ka peokombed ikkagi aja jooksul tuntavalt muutusid ja ühe sõna või kahe sõna niimoodi interpreteerimine, et Tallinn oleks koguni terve maailma esimese avaliku jõulupuu autor või siit on selle kombe levik saanud alguse, siis paraku see küll tõele ei vasta,” ütles Arjakas.
