"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Merits: uue koroonaviiruse tüve kohta on vastuseta kümneid küsimusi (0)
22. detsember 2020
Scanpix

"Mutatsioon toimub, kui pärilikkusainet uue viiruse jaoks kopeerides tehakse mingi viga. Uude ahelasse kirjutatakse näiteks vale nukleotiid või jäetakse mõni hoopis vahele," rääkis viroloog Andres Merits.

Meritsa sõnul ei saa praegu öelda, kas Inglismaalt levima hakanud uudis uuest koroonaviiruse tüvest B.1.1.7 üldse nakatumiskordajat mõjutab, vahendas BNS Postimeest.

Teada on, et uus tüvi kannab endas 17 mutatsiooni, mis on küll suur arv, aga mitte üle mõistuse suur, kommenteeris Tartu ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits. Ometi ei ole SARS-CoV2 puhul veel nii suurel hulgal ja näiliselt korraga tekkivaid uusi mutatsioone täheldatud.

“Mutatsioon toimub, kui pärilikkusainet uue viiruse jaoks kopeerides tehakse mingi viga. Uude ahelasse kirjutatakse näiteks vale nukleotiid või jäetakse mõni hoopis vahele või kopeeritakse mõnda lõiku mitu korda. Tavaliselt on need mutatsioonid viirusele kahjulikud või neutraalse mõjuga ja väga harva soodsad,” selgitas Merits, kuidas viirused muteeruvad.

Üksikuid mutatsioone on nähtud varemgi

Uutest mutatsioonidest kaheksa-üheksa asuvad viiruse pinnal olevas ning inimese rakku sisenemist võimaldavas nn ogavalgus ning neist omakorda kolm on ka sellised, millel võiks Meritsa sõnutsi olla ka mõju viiruse nakkavusele või patoloogilisusele. Seejuures on kõnealuseid üksikuid mutatsioone nähtud varemgi, kuid mitte sellises kombinatsioonis. Esimest korda leiti seda tüüpi tüvi proovidest 20. septembril.

Varasemad uuringud on näidanud, et üks neist, nimega N501Y, suurendab ogavalgu võimet seonduda ACE2 retseptoriga, ning teine (nimega 69-70del) kaotab ogavalgust kaks aminohapet, mille tagajärjel suudab viirus vältida teatud patsientide immuunsüsteemi. Inglaste sõnul moodustab Londoni uutest juhtumitest uut mutatsioonide “kokteili” kandev viiruse tüvi koguni kaks kolmandikku. Lisaks on peaminister Boris Johnson väitnud, et uue tüve levik võib tõsta nakatumiskordajat R koguni 0,4 ühiku võrra.
 
“Kui R tõesti nii palju suureneks, oleks see üsna halb uudis. Meie madistame kogu aeg siin 1,1 ümber ega saa seda alla ühe,” ütles Merits. Suurem levik näib professori sõnul viitavat võimalusele, et uued mutatsioonid võimaldavad viirusel tõesti kiiremini levida. “Kas leviku taga on teatud eelised või mingi rumalate juhuste jada, seda me hetkel ei tea. Ise panustaks, et ju siin mingi bioloogiline efekt on,” ütles Merits.

Professori sõnul ei ole praegu teada, et see konkreetne tüvi ka kusagil mujal, kus teda leitud on, samamoodi leviks. See näib viitavat pigem võimalusele, et Inglismaa leviku taga võib olla mõni muu faktor.

Võimalusi on palju

“Me ei veel tea üheselt, kas ta üldse nakatumiskordajat mõjutab. Üsna kindlalt võib öelda, et patoloogiat (haiguse tekitamise võimet – toim) ta ei mõjuta. Aga kõik bioloogilised asjad on puudu: miks ta üldse rohkem levib? Kas ta hakkab juba varem haiguse käigus levima? Kas nakatumise alguses on sümptomeid vähem? Kas organismis levikuks piisab väiksemast kogusest osakestest? Mine võta kinni, võimalusi on väga palju. Paljudele küsimustele on aus vastus, et me lihtsalt ei tea,” selgitas Merits.

Üks muret tekitav teade pärineb Cambridge’i Ülikooli viroloogi Ravindra Gupta uuringust, milles näidati laboritingimustes ära, et 17 mutatsioonist kaht kandev viirus oli vähem vastuvõtlik antikehadega ravile.
 
Millised piirangud oleksid uue info valguses kohased, seda Merits esialgu kommenteerida ei tahtnud.

Merits lisas, et bakterid õpivad ravimeid vältima, aga viirustel on see oskus juba eelnevalt. “Sisuliselt on koroonaviirusel resistentsus ravimite suhtes, mida pole veel välja mõeldudki! Täna võivad sellised mutatsioonid viiruses olla neutraalsed või negatiivsed, aga kui ilmub ravim, võivad neist saada viirusele hoopis eelised,” lisas Merits. “Praegu, kus on alla miljoni dokumenteeritud nakatunu päevas ja tegelikke nakkusekandjaid ilmselt rohkem, on olemas suur tõenäosus mutatsioonideks. Seda takistab vaid viiruse leviku piiramine.” 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.