"Tänastes globaalselt keerulistes kriisioludes on iga inimese käekäik ja hakkama saamine Eestis märgilise tähtsusega. Seega on oluline mõista, kus on täna toimivate olemasolevate teenuste kitsaskohad," märkis rahvastikuminister Riina Solman.
Solman tutvustas tänasel Vabariigi Valitsuse kabinetnõupidamisel ülevaadet ja analüüsi Eestisse tagasipöördujatele ja väljaspool Eestit elavatele rahvuskaaslastele, uussisserändajatele ning teisest rahvusest püsielanikele pakutavate teenuste kohta.
Eesti ühiskonnas edukaks hakkamasaamiseks pakub riik nii riigieelarve kui ka Euroopa Liidu välisvahendite toel mitmeid esmast kohanemist ja pikemaajalist lõimumist toetavaid teenuseid teisest rahvusest Eesti püsielanikele ja uussisserändajatele. Samuti toetatakse Eestisse tagasi pöörduda otsustanud inimesi kohaliku eluga taaskohanemisel. Lisaks aidatakse hoida Eesti keelt ja kultuuri kõrgel ka meie eestlaskonna hulgas välismaal. Kuna edukas kohanemine ja lõimumine meie ühiskonda ei ole ainult riigi vastutusel, siis osutatakse vajalikku tuge ka kohanemist ja lõimumist toetavatele asutustele ja organisatsioonidele, sh kohalikele omavalitsustele.
Viimase paari aasta jooksul on kohanemis- kui lõimumisvaldkonnas pakutavate teenuste arv kiiresti kasvanud. Rahvastikuministri valdkonna eestvedamisel ja mitmete ministeeriumite koostöös analüüsiti ühtekokku üle 80 teenuse. Analüüsi eesmärk oli hinnata olemasolevaid teenuseid, sh nende maksumust, tarbijate hulka, mõju ja tulemuslikkust. Samuti pöörati tähelepanu sellele, kas kõikidel elanikkonnagruppidele on piisavalt kohanemist ja lõimumist toetavaid teenuseid.
Analüüsi tulemused näitasid, et ligikaudu 2/3 teenustest on rahastatud riigieelarvelistest vahenditest ning ca 1/3 erinevatest välisvahenditest. Välisvahenditest rahastatud teenused moodustavad enamiku kohanemis- ja lõimumisteenuste tuumikust. Näiteks toimuvad välisvahendite toel sihtgrupile suunatud keeleõppealased tegevused, kohanemisprogramm, erinevad nõustamisteenused ning tugi kohalikele omavalitsustele ja tööandjatele.
Teenuseid hinnatakse kõrgelt
Paljusid teenuseid hinnatakse kõrgelt ja peetakse vajalikuks juhul, kui ollakse neist teadlikud ja neis osalenud. Samuti on läbiviidud tegevused olnud asjakohased, vahendite kasutus on olnud võrdlemisi efektiivne ja teenuste jätkusuutlikkust on hinnatud positiivseks. Väljakutseks on olemasolevate teenuste killustatus ja vähene infot teenuste kohta. Sellest tingituna ei ole alati tagatud inimeste jõudmine teenusesse. Teenuste lõikes on hetkel kõige piiratumas olukorras just Eestisse tagasipöördujad. Neile on vähim eraldi väljatöötatud ja suunatud teenuseid, mis toetaksid nende tagasipöördumist ja kohanemist Eestis.
“Tänastes globaalselt keerulistes kriisioludes on iga inimese käekäik ja hakkama saamine Eestis märgilise tähtsusega. Seega on oluline mõista, kus on täna toimivate olemasolevate teenuste kitsaskohad ja kuidas neid mõistlikult ja efektiivselt parandada, et tagada inimeste iseseisev toimetulek ja hakkama saamine. See omakorda saab toimuda koostöös erinevate osapooltega, kes sihtgrupiga kokku puutuvad. Ühiselt tuleb leida tõhusad, aga ka jätkusuutlikud, piiratud ressursside vaates mõistlikud, inimesekesksed ning nutikad lahendused. Võtmesõnaks on koostöö suurendamine kohalike omavalitsustega kohanemis- ja lõimumisteenuste pakkumisel,” tõdes rahvastikuminister.
