"Vähki haigestumine kasvab nii maailmas tervikuna kui ka Euroopas ja Eestis. Eestis diagnoositakse vähiregistri andmetel ca 8800 uut vähijuhtu aastas ja see on tõusutrendis. Sellele tuleb üha enam tähelepanu pöörata," ütles  Eesti Vähiliidu nõukogu esimees dr Vahur Valvere. 

Haigestumise tõus on arsti sõnul seotud eeskätt elanikkonna vananemisega. “Kindlasti mängivad oma rolli ka inimese elustiiliga seotud riskifaktorid nagu suitsetamine, alkoholi tarvitamine, madal füüsiline aktiivsus ja valed toitumisharjumused,” ütles Valvere. Neid riskitegureid vältides on võimalik ca 30% vähkide teket ära hoida.

Vähk ei ole Valvere sõnul aga mitte ainult meditsiiniline, vaid ka tõsine sotsiaalmajanduslik probleem. Aastas lahkub vähi tõttu umbes 3900 inimest ja Eesti Vähiregistris on arvel 62 000 vähipatsienti.

Riiklik vähitõrje tegevuskava

Valvere sõnul saab Eesti Riiklik Vähitõrjeplaan aastateks 2021-2030 olema oluline dokument, mis haarab vähivastase võitluse kõiki aspekte, alates vähiennetusest ja onkospetsiifilisest ravist kuni palliatiiv- ja elulõpuravini välja.

“Lisaks veel onkoloogide koolitus ning teadus- ja arendustegevus onkoloogia valdkonnas,” lisas Valvere. Plaan peaks lõplikult valmima järgmise aasta teises pooles.

Valvere sõnul astus Eesti eelmisel aastal Maailma vähideklaratsiooniga liitudes vähivastases võitluses suure sammu edasi. “Valdkonna eksperdina on mul väga hea meel, et hoolimata väga keerulisest ajast on nüüd valmimas tõenduspõhine Eesti vähitõrje tegevuskava, mis hõlmab kõiki vähivastase võitluse suundi alates vähiennetusest ja aktiivravist kuni taastus-, toetus ja elulõpuravini, samuti teadusuuringuid ja eriarstide koolitust,” ütles dr Valvere.

“Sealjuures on oluline hinnata vähivastase võitluse efektiivsust nii järjepidevalt kui ka pikemas ajaperspektiivis,” lisas ta.

Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel ning erialaspetsialistide, patsientide esindajate ning haigekassa ja sotsiaalministeeriumi koostöös valminud vähitõrje tegevuskava tööversioon on valmis ning läheb avalikule konsultatsioonile ning sellele oodatakse tagasisidet 10. Jaanuariks 2021.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse sõnul ei ole vähitõrje tegevuskava esimene kord kui Eestis saab olema riiklikult seatud eesmärkidega tegevuskava. Eestis oli 2007-2015. aastani riiklik vähistrateegia. 2014. aasta lõpus kui saabus aeg seda uuendada, oli Eestis võetud aga uus suund arengukavadele.

“Oli võetud suund, et vähem kitsaid arengukavasid ning valdkondadel peaks olema üks ühtne arengukava, mis oli rahva tervise arengukava. Paraku nii suurt terviklikku tervisesüsteemi alates tervisekäitumisest lõpetades ravinüanssidega hõlmav arengukava ei võimalda tähelepanu all hoida piisavalt suure fookusega kõiki erinevaid valdkondi ja prioriteete,” ütles Jesse.

Nüüd ollakse sellest aga õppinud ning suurt arengukava hakkavad toetama kitsamad tegevusplaanid, millest kõige esimene, vähitõrje tegevuskava, on jõudnud esitlemise ning muudatusettepanekute järku.

Tanel Kiik: vähihaigusel on eesti rahva tervisele üha suurem mõju

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on vähihaigusel Eesti rahva tervisele üha suurem mõju. “Spetsialistide hinnangul saab rohkem kui kolmandikku kõigist vähijuhtudest õigeaegse ennetustegevusega vältida ja varakult avastatud vähki on võimalik ravida,” ütles Kiik. 

“Ühe olulise sammuna hakkab haigekassa tulevast aastast rahastama ravikindlustamata inimeste vähi sõeluuringuid, aidates nii vähendada vajaliku vähiravi hilinemist ning sellest tingitud tervisekahju ja enneaegset suremust. Tõhusama ja läbimõeldud vähitõrje suunal on siiski veel pikk tee minna. Laiapindses koostöös valmiv vähitõrje tegevuskava aitab meil üheskoos selleks vajalikke samme astuda,” lisas ta.

Vähipatsiendid ei ole saanud seni piisavat tähelepanu

“Vähipatsientide ja nende lähedaste elukvaliteet vähiteekonna eri etappidel ei ole saanud piisavalt tähelepanu. Eesti vähipatsiendid võiksid elada pärast vähidiagnoosi sama kaua ja hästi kui patsiendid mitmetes teistes Euroopa riikides, selleks peame leidma võimalusi nii ennetavate tegevuste, varajase avastamise, õigeaegse diagnostika kui ka ravi ja psühhosotsiaalse toe kättesaadavuse parandamiseks,” ütles TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja dr Kaire Innos.

Vähitõrje tegevuskava koostamiseks on 2020. aasta II poolaastal kohtunud 16 laiapõhjalist töörühma, kuhu kuulub üle 100 eri valdkonna eksperdi, sh perearstid vähi diagnoosimise ja raviga tegelevad arstid ja teised spetsialistid, patsientide esindajad, Tartu Ülikool, Sotsiaalministeeriumi ja TAI esindajad. Tegevuskava ellu rakendamist hakkab jälgima vähitõrje tegevuskava juhtrühm koostöös sotsiaalministeeriumi ja ministeeriumi allasutustega.

Eesti vähiregistri ja surma põhjuste registri andmetel registreeritakse Eestis igal aastal ligikaudu 9000 esmast vähijuhtu ja ligi 4000 vähisurma. Vähk on Eestis enneaegse suremuse põhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal.