Tallinna bastionivööndis avati täna värskelt restaureerituna enam kui 300 aasta vanune Gootide reduut Toompargis, millega jõudis lõpule üks oluline osa Snelli tiiki ümbritseva Toompargi korrastamistöödest.
Kesklinna linnaosa vanem Monika Haukanõmme sõnul sai see algselt valmis Talvesõjaks aastal 1704 ning tegemist on kaitseehitisega, mis oli ette nähtud kümnele kahurile, et kaitsta Toompead sõjakäikude eest.
“Tallinna ajaloolisi kindlustusi on linn korrastanud juba aastaid. Möödunud aastal avasime Rootsi bastioni kõrval niinimetatud Türgi tiiva ja tänavu augustis alustasime Gootide reduudi korrastamist. Selle käigus taastati algsel kujul vallid ja seal paiknenud kolm suurtükiambrasuuri, samuti restaureeriti müürid ning paigaldati nendele valgustid,” lisas Tallinna abilinnapea Andrei Novikov.
“Reduut oli tõesti pikkadeks aastateks unustatud, natukene võssa kasvanud ja varjuline paik, kuhu võib-olla inimene ei tahtnudki väga tulla. Värskelt restaureeritud Gootide reduudile pääseb nüüd selle lõunaküljele rajatud trepist. Seda mööda tasub tõusta juba ainuüksi nende suurepäraste vaadete tõttu, mis siit Toompeale avanevad,” lausus Haukanõmm.
Vanalinn saab lähiümbrusega peagi taas ajalooliseks tervikuks
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Duboviki hinnangul võib Gootide reduudi puhul tuua paralleele ka Kitseväljakuga, mis oli enne renoveerimist linnaelanikele suletud paik, aga renoveerimistööde järgselt on sellest saanud väga populaarne vaatamisväärsus.
“Jaanuaris täitub mul 22 aastat Tallinna muinsuskaitses ja selle aja jooksul on väga-väga palju ära tehtud ja väga vähe on inimesi, kes seda tegelikult märkavad,” ütles Dubovik. “Seda toredam on, et Gootide reduut on jälle rahva jaoks avatud – aasta või isegi pool aastat tagasi oli siin veel täielik mets, kuhu inimene ei pääsenud.”
Tööd vanalinna kunagiste kindlustuste renoveerimiseks kestavad aga Duboviku sõnul veel edasi.
“Eile hommikul käisime Skoone bastionil, et alustada riigihanke ettevalmistamist selle korrastamiseks. See on viimane suur objekt Vanalinnas, mis on jäänud renoveerimata ja kindlasti oleks see üheks objektiks, mis kutsuks siia linnarahvast ja linna külalisi.”
Legendaarne Vanalinna-entusiast ja Kodulinna liikumise algataja Tiina Mägi oli samuti väga rahul, et Vanalinn liigub järjest enam ühtse terviku suunas.
“Vanalinnas ei olegi mitte ühtegi platsi, mitte ühtegi ruutmeetrit, mitte ühtegi sentimeetrit, mis ei oleks tähtis. Mina ütlen linnakodaniku seisukohalt, et ei saa kunagi tervikut tunnetada, kui osasid ei tunne. See tähendab, et saa ei saa mõista täielikult Vanalinna, kui sa ei tea, mis on tema ümber,” selgitas Mägi.
“See kõik on lihtsalt üks tervik ja kui tervikust on jupp puudu, siis on lugu sama nagu katkiste hammastega – hammastik on katki, kuna mõni hammas on puudu.”
Gootide reduudi ajalugu
Rootsi võimu poolt Põhjasõja ajal rajatud nn Gootide reduut oli kavandatud osana kuningriigi piirialade kindlustuste võrgust. Tallinnas alustati 1677. aastal muldkindlustuse ehitamist Toompea lõunaküljele – see sai hiljem nimeks Rootsi bastion. 1699 valmis Götamaa ehk Gootide bastioni projekt, mida aga Põhjasõja tõttu enam ellu ei viidud. Selle asemel ehitati 1704. aastaks valmis märksa väiksem reduut. Oma nime sai see Rootsi lõunaosa ajaloolisest nimetusest Götamaa, mida peeti ühtlasi muistsete gootide algkoduks.
Gootide reduut kujutas endast viisnurkset muldkindlustust eskarpmüüri ja kaitserinnatisega väliskülgedel. Reduudi siseküljel paiknes kahepoolne trepp ja rajatise peale mahtus kümmekond suurtükki. Pärast rootslaste lüüasaamist Poltaava lahingus 1710. a langesid venelaste kätte ka Rootsi kindlustused Läänemere idakaldal, sh Tallinn. 1740. aastatel täiendati neid siin vallikraavi ja muldvalliga. 1905–1907 aga lammutati reduudi põhjakülg valli peale viiva jalgtee rajamiseks, üle vallikraavi ehitati sild ja reduudile istutati puid. 1920.–1930. aastatel täideti vallikraav ja osale lagunenud müürist laoti uus fassaad.
