"Kalamaja kanti, kus möödus ta noorus, Jaan ilmselt hulkuma ei läheks, ehkki meri on nüüd juba 30 aastat jälle vaba, aga oma lapsepõlve ta sealt enam ei leiaks," sõnas Jaan Krossi tütar Maarja Undusk, fotoraamatu "Jaan Kross ja Tallinn" koostaja.
Sel nädalal ilmub Tallinna Kirjanduskeskuse fotoraamat “Jaan Kross ja Tallinn” – pildirohke rännak mööda Tallinna aukodaniku Jaan Krossi elupaiku ja olulisi kohti tema põlises kodulinnas. Raamatu on koostanud Jaan Krossi tütar, kunstnik ja luuletaja Maarja Undusk.
Punktiir, mida pidi liikuda, oli ette antud
Fotosid ilmestavad tsitaadid Krossi mälestustest ja selgitavad pildiallkirjad. Raamatu koostamisel on kasutatud ka perekonnaarhiivi kuuluvaid fotosid ja arhiividest välja otsitud materjale.
“Jaan Krossist raamatut koostades oli oluline eelis, et ta on ise oma mälestusraamatus “Kallid kaasteelised” rännanud mööda talle olulisi paiku. Niisiis oli punktiir, mida pidi liikuda, mulle juba ette antud,” ütles Undusk.
Ta märkis, et vanu linnaplaane oli põnev uurida. “See aitab suurepäraselt elustada kadunud maailma ja pealegi on suur osa neist näiteks DIGAR-is kõigile kättesaadavad,” lisas ta.
Undusk sõnas, et ta oli teemas juba omajagu sees, kui Maarja Vaino Tallinna Kirjanduskeskusest tegi talle ettepaneku koostada raamat Jaan Krossi ja Tallinna seostest.
“Seoses Krossi 100. sünniaastapäevaga sai aasta alguses korraldatud põhjalik näitus Rahvusraamatukogus, kus olid väljas kõik Krossi teosed, lisaks köitekunstiväljapanek ja virtuaalne fotogalerii. Krossi näituse kujundaja Mae Kiviloga oli meeldiv raamatut kokku pannes koostööd jätkata, talle oli fotomaterjal juba hästi tuttav,” sõnas ta.
Raamatu tekstiline osa koosneb väljavõtetest Krossi mälestusraamatust ja Maarja Unduski kommentaaridest piltide juurde, lisaks eessõnad Toomas Haugilt ja Unduskilt.
Õhufotolt õnnestus üles leida Krossi sünnimaja
Unduski sõnul tuli raamatut koostades ette ka mitmeid üllatusi – mitte küll niivõrd koduste materjalide hulgast, vaid pigem muudest arhiividest.
“Põnev oli otsida ja ka leida kadunud kohti ja seoseid. Näiteks oli teada, et Jaan Kross on sündinud Õuna tänavas, mis hävis täielikult märtsipommitamisel 1944. aastal. Kross ise on kirjutanud, et ta ei tea, milline ta sünnimaja täpselt oli, aga õnnestus tuvastada nii maja number kui ka täpne asukoht ja see ka ühelt õhufotolt üles leida,” tõi ta välja.
Kirjaniku tütar ütles, et raamatu koostamine andis ka ühe uue eemalt vaatamise kogemuse: “Iseenda elutervikut pole võimalik distantsilt vaadata, aga oma vanemate oma seevastu küll. Ja enda lasepõlve ka selles pildis justkui Õuna tänava kadunud maja aeroplaanilt.”
“Omamoodi elamus oli ka leida näiteks Krosside Suur-Patarei majaplaan ja sel moel nende korterisse siseneda,” lisas ta.
A. H. Tammsaare kohta on kirjutatud, et talle meeldis linnas ringi jalutada, sest tema nägu ja nime ei viidud kokku – ta armastanud näiteks väga turul inimestega suhelda. Mängides mõttega, kus kandis võiks tänapäeval Jaan Krossi Tallinnas jalutamas kohata, arvas Maarja Undusk, et küllap ikka peamiselt vanalinnas, kus kirjanik elas terve teise poole oma elust.
“Kalamaja kanti, kus möödus ta noorus, Jaan ilmselt hulkuma ei läheks, ehkki meri on nüüd juba 30 aastat jälle vaba, aga oma lapsepõlve ta sealt enam ei leiaks,” sõnas Undusk.
Undusk ütles, et Tallinna sõjaaegsete pommitamiste tõttu teisenenud linnalugu tuleb välja ka fotoraamatust.
“On muljet avaldav, kui palju Tallinnast hävis sõja ajal Nõukogude pommirünnakutes. Suures osas linnast on tänavate struktuur täiesti muutunud. See jättis Jaan Krossi ellu sügava isikliku jälje ja kajastub ka raamatus,” ütles ta.
Krossi mälestusmärk tuleb vanalinna
Eesti suurkirjanikule plaanitakse püstitada mälestusmärk Tallinna vanalinna Kullassepa, Niguliste ja Harju tänavate nurgale. Skulptuuri “Pilk” autorid on Jaak Soans, Karmo Tõra ja Mark Kovalenko.
Krossi mälestusmärgi ideekonkursi žürii esimehe, linnaplaneerimise ameti juhi Ignar Fjuki sõnul võlus võidutöö oma klassikalise, suurmehele sobiliku vormikeele, aga ka laiema ruumilise tähendusväljaga, mida skulptuur enda ümber loob.
“Asudes Kullassepa, Niguliste ja Harju tänavate nurgal, pilk suunatud kunagise Kirjanike maja poole, kus kirjaniku enda tööruum paiknes, kujuneb seeläbi intensiivne tähenduslik seos nii kuju kui kirjaniku endise kodu vahel,” rääkis Fjuk võidutööd esitledes.
