"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Uuring: üle poolte tarbijatest mõtlevad jõuluostlemisel keskkonnasäästlikkusele (0)
23. detsember 2020
Albert Truuväärt/ Foto on illustreeriv

"Kliimamõju, säästlik ostlemine ja keskkonnasõbralik tarbijakäitumine on teemad, mis on muutunud prioriteediks paljudele tarbijatele ja seda just eriti noortele," märkis Intrumi Baltikumi tegevdirektor Ilva Valeika.

Ökoloogiline jalajälg, jätkusuutlik ostlemine ja keskkonnasõbralik tarbijakäitumine on teemad, mis lähevad tarbijatele korda rohkem kui kunagi varem. Intrumi Euroopa tarbijate maksearuande (European Consumer Payment Report, ECPR) andmetel on ka Eesti tarbijad kingituste tegemisel hakanud rohkem tähelepanu pöörama keskkonnasäästlikkusele. 

2020. aastal on näha, et eeskätt noorte ja naiste seas on märkimisväärselt on kasvanud uuringus osalejate arv, kes piiravad oma kulutusi tulenevalt jätkusuutlikkust maailmavaatest. Euroopas keskmiselt ostavad pooled inimesed vähem jõulukinke kui varem.  

Uuringust selgub, et on ka neid, kes on erandina valmis sel aastal ka kulutusi suurendama. 18% Euroopa tarbijatest arvavad, et kulutavad viirusest tingitud raskel aastal rohkem kingitustele, et pere õnnelikumaks teha. Eestis seevastu on see näitaja tunduvalt väiksem ehk 6%.

Eestis on keskkonnasäästlikkuse eesmärgil piiranud oma igapäevaseid kulutusi 56% vastanutest (2019. aastal 55%). aastal. “Naised on selles aspektis olnud pisut eesrindlikumad kui mehed. Üllatavalt suur hulk vastanutest on vähendamas jõuludel oma kulutusi, kuna neile ei meeldi jõulukinkidega seotud jäätmed: 52% küsitluses osalenud Eesti tarbijatest väidab, et nad ostavad vähem kingitusi kui paar aastat tagasi,” ütles Valeika. Tema sõnul on näha, et Eesti inimesed on jõuluostude osas Euroopa keskmisest tunduvalt ettevaatlikumad, kas siis soovist raha kokku hoida või pandeemia tõttu halvenenud majandusliku olukorra tõttu.

Euroopas keskmisest ligi pooled küsitlusele vastanutest väidavad, et ostavad vähem jõulukinke, kuna neile ei meeldi nendest tekkivad jäätmed ning Z- ja millenniumi põlvkond (vanuses 18–37) käituvad kaks korda tõenäolisemalt nii kui vanemad põlvkonnad.

Sotsiaalmeedia suurendab teadlikkust

Sotsiaalmeedial on siinkohal oma mõju. Raportist selgub, et on 35% vastanutest usub, et sotsiaalmeedia on suurendanud nende teadlikkust eetiliste ja/või jätkusuutlike kaupade valikul.  

“Kliimamõju, säästlik ostlemine ja keskkonnasõbralik tarbijakäitumine on teemad, mis on muutunud prioriteediks paljudele tarbijatele ja seda just eriti noortele. Covid-19 pandeemia võib omakorda süvendada seda veelgi, kuna majanduslanguse ajal tuleb kulutusi ka märkimisväärselt piirata. Harjumuste muutmine ei ole tavaliselt lihtne, aga just seetõttu võib abiks olla keskkonnasäästlikkuse argument,” lisab Valeika.

Mure isikliku ökoloogilise jalajälje pärast on kõige suurem Portugalis (72%), Itaalias (62%) ja Rumeenias (60%), kuid rohkem kui pooled vastanutest Ungaris, Eestis, Iirimaal, Suurbritannias ja Šveitsis on kärpimas raiskamise vähendamiseks suurejooneliste kingituste ostmist. Hollandi tarbijad paiknevad selles järjestuses viimasel kohal, kuid isegi seal väidab kolm kümnest vastanust, et nad kaaluvad jõuluoste tehes, kuidas raiskamist vältida. 

Valeika sõnul näeme me avaldumas rohelise tarbimise teistpoolset mõju. “Mõned, eriti just nooremad tarbijad, on nõus kulutama rohkem raha kingitustele kui tegu on jätkusuutlikke toodetega. See kehtib pea kolmandiku 18–21-aastase ja peaaegu veerandi 22–37-aastase puhul,” lisas Valeika.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.