Tallinnas käivitus hilissügisest koduarstibrigaadi projekt, mille raames saab vanem kutsuda ägedate haigussümptomitega kuni 8-aastasele lapsele reedest pühapäevani arsti koju juhul, kui tal ei ole võimalik lapsega perearsti juurde minna. Projekti koordineeriva Tallinna Lastehaigla arstid tõdevad, et teenus on end igati õigustanud.

“Kaks kuud kestnud koduarstiteenus on sujunud päris hästi,” tõdes Tallinna Lastehaigla juht Katrin Luts. “Väljakutsete arv päevas on erinev, ühest kuni seitsme visiidini. Keskmiselt tuleb 3–5 väljakutset päevas.”

Oluline teenus nimelt väikelastele

Kuigi pilootprojekti raames võib arsti koju kutsuda kuni 8-aastastele, tuleb väljakutseid peamiselt väikeste laste juurde. “Esimese kuuga oli laste keskmine vanus kaks aastat ning päris suur hulk on alla aastaseid abivajajaid,” lisas dr Luts.

“Tüüpilisemateks probleemideks on olnud kõrge palavik, köha ja hingamisraskused, aga ka kõhumured. Kolm last on läbivaatuse põhjal haiglasse suunatud ning mõnedele kirjutatud välja antibiootikume, kuna kiirabi retsepte väljastada ei saa.”

Miks koduarsti teenus on iseäranis oluline, põhjendab Katrin Luts, et kuigi vanemad saavad nõustamist telefoni teel kas pereõelt, perearsti nõuandetelefonilt või lastearsti nõuandetelefonilt, peab arst väikest last haiguse korral siiski ka nägema. “Kui täiskasvanu suudab väljendada oma sümptomeid, kaebusi ja olekut, siis väikelaps seda ei oska, seega arsti läbivaatus peaks kindlasti mure korral kaasnema,” sõnas dr Luts. “Ja see on neil kuudel ka välja tulnud. Vanemad on küll olnud perearstikeskusega ühenduses, aga mure jääb püsima ja siin tulebki mängu just arstliku läbivaatuse olulisus.”

Kuigi projekti mõte oli igapäevane teenus, napib arstide tööjõu ressurssi, seega alustati koduarsti teenusega esialgu vaid nädalavahetustel, kuna abi kättesaadavus on siis kõige kriitilisem. “Ette arsti koju tellida ei saa, koduvisiit tehakse samal päeval kui helistatakse,” märkis Luts. Väljakutse peale sõidavad haige lapse koju graafiku alusel seitse arsti, kelledest neli on pediaatrid. “Tallinna Kiirabi poolt sõidab autojuhi rollis kaasa meditsiinitehnik, kes on arstile mistahes küsimustes ja probleemides tugevaks tugiisikuks,” tunnustas Luts head koostööd Tallinna Lastehaigla ja Tallinna Kiirabi vahel.

Probleemiks perearstide kättesaadavus

Pole saladus, et perearstid suhtusid koduarstibrigaadi projekti negatiivse meelestatusega, mis jätkub tänaseni. Pahatihti on leitud, et koduarsti teenust pole vaja, kuna telefonitsi nõustamisest piisab. “Ometi on perearsti kättesaadavus laste (ja ka vanurite) puhul suur probleem,” tõdes Katrin Luts. 

“Kui me mõne nädala eest koduarsti teenuse projektist kokkuvõtteid tegema kogunesime – seitse koduarstibrigaadi tohtrit, dr Katrin Luts ja Tallinna Kiirabi peaarst dr Raul Adlas –, tuli nentida mitmeid juhtumeid, mil laps on mitu nädalat haige olnud ja juba ehk tervekski saanud, aga perearst ei ole ikka last enda juurde kutsunud,” rääkis Tallinna Lastehaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja, lastearst Helke Nurm, kes ka ise haigete laste juures kodus käib. “Lapsevanem ootab aga, et arst lapse läbi vaataks. Praegu on keeruline aeg ja esmased visiidid saabki teha telefoni teel. Pereõed tunnevad väga hästi oma nimistu peresid ja teavad, missugust nõustamist just vajatakse. Koduarst on käigus olnud alles paar kuud ja suuri järeldusi ei saa veel teha. Enamus kutseid on laste juurde, kes on just reedel või laupäeval haigestunud ning vanemad on mures, et äkki ei saa kohe esmaspäeval perearsti juurde aega.”

Arvestades asjaolu, et koduarsti teenust osutavad osakoormusega arstid, kelle põhitöökoht on mujal, on COVID-19 foonil kritiseeritud ka meditsiinipersonali ristkasutust, mis võib luua ohuolukorra, kus meedik nakatub ühes meditsiiniasutuses ja viib nakkuse enda teadmata teise asutusse. “Laste koduvisiitidel kannab arst alati isikukaitsevahendeid,” rõhutas dr Luts. “Väljakutset vastu võttev dispetšer küsib kindlasti, kui suur on tõenäosus, et perel on olnud kokkupuudet koroonahaigega, ning isolatsioonis või karantiinis viibiva inimesega. Vähimagi ohu korral kasutame kõrgemal määral isikukaitsevahendeid.”

Lapsevanemad alati lapse seisundit hinnata ei oska

Lastearst Helke Nurm liitus koduarsti projektiga enda sõnul nimelt seetõttu, et näha, kui palju pöördumisi tuleb ning milliste vaevustega koju kutsutakse. “Võib tõdeda, et koduarsti teenus on vana hea jaoskonnaarsti koduvisiit – ära unustatud vana,” muigas dr Nurm. “Loodame, et see vähendab lastehaigla valvetuppa tulekut ja kiirabi kutsumist.”
Dr Nurm tõi näite, et üks hiljutine kutse oli köhiva lapse juurde. “Kohapeal selgus, et 3-aastasel lapsel oli obstruktiivne bronhiit, laps hingeldas ja oli nutune. Õnneks oli kodus olemas inhalatsiooniaparaat ning ka vajalik ravim sellise hoo leevendamiseks. Kodus olid vanemad ja vanavanemad, seega sain visiidi käigus kõigile korraga õpetada lapse üldseisundi hindamist ja hingelduse muutust enne ja pärast ravimiga inhalatsiooni tegemist.”

Kuigi meil on 21.sajand ja diagnoosi püstitamiseks ollakse harjunud tegema erinevaid analüüse ja uuringuid, on siiski võimalik ka koduse visiidiga haiget last aidata ja lapsevanemaid nõustada. “Kui lapse seisund on aga selline, et kodusest nõustamisest ei piisa ning laps vajab esmase läbivaatuse alusel haiglaravi, kutsume ise koju kiirabi, kes lapse haiglasse viib,” jätkas dr Nurm. “Loomulikult on ebaselgete ja keerulisemate haigestumiste puhul või ka viirusliku ning bakteriaalse infektsiooni eristamiseks vajalikud analüüsid ning sellisel juhul kutsutakse haige ikka perearsti juurde. Koduarstina nõustame vaid nädalavahetusel, kuid esmaspäevast soovitame ikka perearstiga ühendust võtma.”

Tulevikus koduarstibrigaad ka eakatele

“Arsti kojukutseid jätkame lastele vähemalt järgmise aasta sügiseni,” märkis Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas. “Tallinnas loodud võimalus kutsuda haige lapse juurde koju arst on ühelt poolt normaalsus ja teisalt ka tervishoiukorralduslikult vajalik, et anda neile patsientidele, kellel ei ole Tallinnas perearsti või kes ei saa mingil põhjusel ise perearsti juurde minna, võimalust adekvaatset arstiabi saada ilma kiirabi või erakorralise meditsiini osakonda külastamata.”

Uue teenuse testimisperioodil selgitatakse välja arsti kojukutsete kõige suurema koormusega kellajad, visiidi kestvus, sagedasemad põhjused jmt, et tulevikus teenust rakendada võimalikult efektiivselt.

“Loodame, et varsti saab arsti koju kutsuda ka teine suur rühm patsiente – meie eakad, kellel perearsti juurde pääs võib olla raske ja kelle juurde perearst ise mingil põhjusel ei saa tulla,” lisas dr Adlas. “Kas ja millal lisanduvad eakad, sõltub väga paljudest asjaoludest, sealhulgas koroonaepideemiast. Praegu selle kohta veel lähemalt midagi lubada ei saa.”

Koduarsti kojukutseid võetakse vastu reedel, laupäeval ja pühapäeval kell 12–20 dispetšeri telefonil 697 1145. Ette tellida arsti ei saa, helistada tuleb samal päeval.

Koju tullakse vahemikus kell 14–22.

Teenus on tasutud Tallinna linna poolt ja kutsujale tasuta.