„Viimastel aastatel on järjest rohkem tehinguid uute korteritega,“ ütles kinnisvaramaakler Rain Rätt Ober Hausist. Tarvo Teslon portaalist KV.ee kinnitas, et Tallinna kinnisvaraturg on praegu väga aktiivne.
Rätt sõnas, et tänavu teises kvartalis oli kinnisvaraturul tagasilöök ning tehingute arv ja tarbijate kindlus vähenes. „Turismisektoris toimus tagasilöök, kasvas järsult lühiajalisele üüriturule suunatud korterite pakkumine, aga pärast suvepuhkust võis märgata taastumist,“ rääkis Rätt.
Tema sõnul oli tänavu novembris selle aasta tehingute rekord: tehti peaaegu 1000 tehingut, sealjuures on pinnaühiku hind olnud aasta lõikes suhteliselt stabiilne, ning kasvas võrreldes eelmise aasta novembriga 3%.
Rätt avaldas, et samas on ostjad teinud ostuotsuse võib-olla juba aasta varem ja sõlminud võlaõigusliku lepingu, mis alles nüüd jõuab statistikasse ehk kajastub tehingute hulgas.
Tehingute arv elamutega on aga olnud aasta jooksul langustrendis. Kinnisvaramaakler Kati Lukk, kes tegutseb Tallinnas ja ka Harjumaal, ütles, et temal on alates septembrist käinud väga aktiivne töö ja müük. Ka Teslon ütles, et Tallinna kinnisvaraturg on praegu väga aktiivne.
Üldine tunne on ebakindlus
Rain Räti sõnul ostetakse vähem kortereid investeeringu eesmärgil, sest üüripakkumiste hulk on aastaga kahekordistunud ning keskmised üürihinnad languses kuni 20%. Kõige rohkem on Räti hinnangul langenud kehvemas asukohas ja seisukorras üürikorterite hinnad.
Teslon tõi välja kolm põhipunkti, mis iseloomustavad praegust Tallinna kinnisvaraturgu: keskmisest kaks korda suurem huvi on uusarenduste vastu, korterite müügikuulutusi tuleb turule tavapärasest vähem ning üürikorterite kuulutuste arv on poole kõrgem alates kevadest, sest üüriturule tulid turistidele mõeldud korterid.
Teslon ütles, et kuigi majandus taastus ja tehingute arv on väga suur, on taustal siiski epideemia, mis mõjutab kõigi otsuseid. „Oma kodu müümine ja suurema vastu vahetamine on suur samm. Kes olid juba otsustanud, liiguvad tehingutega lõpuni. Kes aga täna kaaluvad koduvahetamist, on pigem ettevaatlikud ja tahavad näha, kuidas tervisekriis nende elu ja töökohta mõjutab. Sarnast trendi on näha autoturul, kus keskmise ja madalama hinnaga autode omanikud lükkavad sõiduki vahetamist pigem edasi,“ selgitas Teslon. Ta täpsustas, et kolmandas kvartalis läks majandus taas täistuuridel tööle.
Kati Lukk rääkis, et paljud tema kliendid ootasid hinnalangust, kuid seda ei tulnud. „Tavaline elu on kinnisvaras edasi läinud, seega on nad nüüd ka tagasi jõudnud ringiga. Hinnad on samad, mis enne koroonaaega, pigem olid vahepeal eripakkumised, aga nüüd enam ei ole,“ rääkis Lukk ja täpsustas, et temal on müügiks läinud majad, paarismajad ning ka krundid. Üüritehingute puhul on Luki sõnul väga oluline ennekõike asukoht ja hind. „Kesklinn on ülepakkumises, kuid Mustamäel ja Pelgulinnas on mul siiski kiirelt mõned üüritehingud tulnud,“ rääkis Lukk.
Hinnad on tõusujoonel
Rain Rätt sõnas, et inimeste ostueelistustes ei ole suurt midagi muutunud. „Inimesed otsivad ikka soodsat ja heas asukohas kinnisvara, kuid kliente on ka väga hinnatud asukohas olevatele ja luksuslikele keskmisest oluliselt suurematele korteritele hinnaklassis 400 000 – 800 000 eurot,“ kirjeldas maakler.
Tema sõnul on viimastel aastatel väga järsult kasvanud Kalamaja asumi populaarsus, ületades isegi Kadriorgu.
„Tänavuse aasta tehingute baasil on Kalamaja asumi keskmine pinnaühiku hind ligi 18% kõrgem kui Kadriorus. Üheks põhjuseks on ka suurem tehingute hulk uute korteritega,“ selgitas Rätt.
Vastavalt Maa-ameti andmetele oli Tallinnas tänavu märtsis keskmine ruutmeetri hind 2068 euro, nüüd 2122 eurot.
Teslon omalt poolt lisas, et müügikorterite hinnad on aastatagusega võrreldes kergelt tõusnud ja defitsiidi olukorras tõusevad tõenäoliselt edasi.
„Müügikorterite hinnad on aastaga tõusnud 5%, keskmine ruutmeetri hind on 2445 eurot. Korterite müügipakkumiste arv on langenud aastaga 6%. Aktiivseid pakkumisi oli novembri lõpus 4738 ja aasta tagasi oli 5065 kuulutust,“ ütles Teslon.
Lukk täpsustas, et turg on aktiivne, aga kõik oleneb sellest, mida müüa — valesti hinnastatud kinnisvara müügiga võibki probleeme tekkida.
Luki sõnul on praegu kuum kaup majad, millel on ka väikesed aiakesed, kus inimesed saaksid näiteks kodukontoris viibides istuda ja töötada. „Oma murulapp on nüüd hinnatum kui enne, seega elukoht linna ääres on atraktiivsem kui kesklinnas müra ja kära keskel,“ kirjeldas Lukk ja täpsustas, et moes on ka kodus kokkamine ja ise maitsetaimede kasvatamine, seega rõdu on enamikele miinimumnõue, ideaalis ridaelamu või paarismaja oma väikese õuega.
Samas otsivad ostjad Luki sõnul kindlust, et arendaja ikka alustatu lõpule viib ning sissemaksest saab kunagi ka kinnisvara.
Rätt täpsustas, et viimastel aastatel on Tallinnas valminud ja müüdud umbes 3000 korterit aastas, praeguseks on aga uute korterite laojääk kindlasti kasvanud.
