Hetkearengud lubavad loota, et järgmise aasta jooksul muutub vaktsineerimisvõimalus laiapõhjalisemaks ning piisavate vaktsiinikoguste olemasolul soovib riik vaktsineerimise ka edaspidi kõigile soovijaile ka tasuta kättesaadavaks teha, kirjutab rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber sotsiaalministeeriumi blogis.
Tõsi, valitsuse otsusel on järgmise aasta lõpuni vaktsineerimine kõigile Eesti inimestele niikuinii tasuta. Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik ning sama põhimõte jääb kehtima ka koroonavaktsiinide puhul. Sõberi sõnul on vaktsineerimine suure tõenäosusega lahendus koroonapandeemia kontrolli alla saamiseks ning tavapärase elu juurde tagasi pöördumiseks. Laste vaktsineerimine saab aga võimalikuks alles siis, kui valmib lastele sobiv vaktsiin. Koroonavaktsiinide kasutamise kohta raseduse ajal on andmed veel puudulikud ning neid võib kasutada vaid juhul, kui võimalik kasu ületab mis tahes potentsiaalsed riskid emale ja lootele.
Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele, et tagada tervishoiusüsteemi toimepidevus. Esimeste tarnete vaktsiinikogused jaotuvad haiglate, kiirabi ja perearstikeskuste vahel. Edasi võimaldatakse vaktsineerimist ka teistele tervishoiuasutuste töötajatele, hoolekandeasutuste töötajatele ja elanikele, üle 70-aastastele ja teatud diagnoosidega inimestele.
Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid osakesi, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Haigust ennast vaktsineerimise tõttu aga ei kujune, vaid immuunsüsteem õpetatakse haigustekitajat ära tundma ja järgmisel kokkupuutel reageerima. Seega sünnib vaktsineerimise tulemusel samasugune immuunvastus, nagu nakkushaiguse läbipõdemisega, kuid ilma haigestumisriski ja läbipõdemisega kaasnevate vaevusteta. Kui haiguse vastu vaktsineeritud inimene haigustekitajaga kokku puutub, siis on immuunsüsteem valmis organismi kaitsma. Immuunsüsteemi hävitab haigustekitajad enne, kui nad saavad hulgaliselt paljuneda. Pole küll veel teada, kui pikaks ajaks koroonavastane vaktsineerimine immuunsuse annab, kuid uuringud käivad ja info täieneb pidevalt.
Euroopa Liidus ja sealhulgas Eestis kasutatakse tavapäraselt vaid neid ravimeid, mis on saanud Euroopa Liidus müügiloa ning vastavad kõikidele kvaliteedi- ja ohutusnõuetele. Müügiloa taotlemise protsessi on pandeemia tõttu küll kiirendatud, kuid selle hindamise tingimusi ei ole leevendatud. Euroopa Ravimiamet moodustas vaktsiinikandidaatide kiiremaks hindamiseks ekspertide töörühma. Vaktsiinide ohutuse ja efektiivsuse seire jätkub ka pärast müügiloa saamist.
Pfizeri ja BioNTechi vaktsiin on Euroopa Liidus esimene, kuid suure tõenäosusega ei jää see viimaseks. Euroopa Ravimiameti müügiloataotluse hindamise protseduuris on ka tootjate Moderna ning eelhindamises Janssen Pharmaceutica NV ja AstraZeneca vaktsiinikandidaadid. Moderna vaktsiinile antakse inimravimite komitee hinnang ilmselt 6. jaanuaril. Pfizeri ja BioNTechi vaktsiini kliinilises uuringus osales 44 000 inimest. Maailmas on arenduses kokku ligi 200 vaktsiinikandidaati, millest ligi 60 on parasjagu kliinilistes uuringutes.
Comirnaty on SARS-CoV-2 põhjustatud haiguse COVID-19 ennetamiseks mõeldud vaktsiin 16-aastastele ja vanematele inimestele. See sisaldab molekuli, mida nimetatakse mRNA-ks ja mis sisaldab nii-öelda juhiseid, et toota antigeeni, milleks on SARS-CoV-2 viiruse ogavalk. Vaktsiin ei sisalda viirust ennast ega põhjusta koroonat. Vaktsiin manustatakse kahe süstina õlavarrelihasesse ja kahe süsti vahele peab jääma vähemalt 21 päeva. Vaktsiini jaotuse korraldamise eest vastutavad Eestis sotsiaalministeerium ja terviseamet. Kui pikaks ajaks vakstiin kaitset pakub, pole veel võimalik öelda, sest uuringud alles käivad.
Comirnaty vaktsiini uuringutes osales enam kui 44 000 üle 16-aastast inimest, kellest 20 519 sai kaks annust. Uuringutes ilmnesid kõrvaltoimed, nagu süstekoha turse, valu, punetus, peavalu, lihasvalu, liigesvalu, palavik, külmavärinad, väsimus, halb enesetunne, iiveldus ja lümfisõlmede valulikkus.
Kõik need olid kerged või mõõduka raskusega ja iseparanevad ning leevendatavad paratsetamooli, ibuprofeeni või külma kompressiga. Neljal vaktsiinirühma inimesel 20 519-st ehk 0,02 protsendil vaktsineeritutest tekkis kõrvaltoimena näonärvihalvatus ehk Belli paralüüs. Ka see on iseparanev, kuid inimest ajutiselt häiriv. Selle esinemissagedus ei olnud võrreldes platseeborühmaga suurem kui vaktsiinirühmas. Uuringus teatati ka mittetõsistest allergilistest reaktsioonidest, kuid tõsiseid reaktsioone uuringus ei ilmnenud ei vaktsiini- ega platseeborühmas.
Nagu kõigi vaktsiinide puhul, tuleb ka Pfizeri ja BioNTechi vaktsiini manustada hoolika meditsiinilise järelevalve all, et tagada vaktsineeritavate maksimaalne ohutus. Vaktsineerida saavad need arstid, õed ja ämmaemandad, kes on läbinud immuniseerimisalase baas- ja täiendkoolituse. Lisaks korraldab riik vaktsineerijatele vaktsiinispetsiifilisi koolitusi.
