"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Eesti keele õpetamise mentor: keele õppimine on sisemise motivatsiooni küsimus (8)
28. detsember 2020
Scanpix

"See on pigem müüt, et "oi, eesti keel on nii raske, siin on 14 käänet". Suhtluskeelt harjutades tuleb ka grammatika, sest enamik inimesi õpib keelt ikka selleks, et selles keeles suhelda, mitte esseesid kirjutada," sõnas keelesõbra programmis mentorina osalev Kaire Viil.

Integratsiooni Sihtasutus kutsub eesti emakeelega või eesti keelt vabalt valdavaid inimesi registreeruma vabatahtlikuks mentoriks, et aidata eesti keelt õppivatel inimestel kõnekeelt harjutada nendega e-kanalite kaudu vesteldes.

Keelesõprade programm viib kokku eesti keelt soovida õppiva inimese ehk keelesõbra ning keeleõpetaja ehk mentori.

Mentoril ei pea olema õpetaja haridust

Integratsiooni Sihtasutuse Tallinna eesti keele maja koostöötegevuste koordinaator Ave Landrat ütles, et eesti keele mentorid on eesti keelt emakeelena rääkivad või ka väga heal tasemel eesti keelt oskavad inimesed.

“Õigem on vist nimetada seda keele harjutamiseks, praktiseerimiseks, mis on osa keele õppimise protsessist. Meie mentorite hulgas on nii üliõpilasi, kiirabitöötajaid, raamatukoguhoidjaid, disainereid, õpetajaid, põllumajandustehnika müüjaid, tantsuõpetajaid, koduseid inimesi, välis-eestlasi … loetelu on lõputu,” ütles ta.

“Keelementoriks ollakse täisealisele inimesele, kes eesti keelt harjutada soovib. Rahvus ja eriala rolli ei mängi,” selgitas Landrat, et keeleõppimisel on peamine soov ja tahtmine eesti keelt praktiseerida.

Ta märkis, et õppijate poolne tagasiside on olnud positiivne: “Väga rõõmustav on kuulda, et on tekkinud julgus eesti keelt kasutada. Ja kui pinge on vähenenud, on hakatud katsetama oma oskuse kasutamist ka igapäevatoimetustes. Õppimisel-õpetamisel on oluline ka avastamisrõõm, kui sarnased me oleme sõltumata erinevatest emakeeltest. Ja kui hea on naabrist aru saada!”

Teemad tekivad ühistest huvidest

Landrat selgitas, et vestluse teemad valivad harjutajad ise vastavalt ühistele huvidele: “Ka need on seinast seina – filosoofilistest mõtisklustest auto parkimise ja kala rookimiseni. Ikka elulised ja olulised, vahel ka fantaasiamaailma ulatuvad.”

Kuidas õpetaja ja õpilane kokku viiakse? “Nii eesti keele mentoriks soovijad kui ka keelt harjutada soovijad registreeruvad ankeeti täites, millest saame algmaterjali telefonivestlusteks. Iga programmiga liitujaga vestleme eelnevalt telefonitsi ja seejärel püüame leida sobivat vestluskaaslast,” ütles ta, et mõlema osapoole soovidega püütakse arvestada nii palju kui võimalik.

“Kõigil programmis osalejatel on õigus ja võimalus meie poole pöörduda nii nõu saamiseks kui ka tagasiside andmiseks. Suhtlus toimub ka Facebooki gruppides, mis on loodud spetsiaalselt mentorite toetamiseks ja kogemuste vahetamiseks,” märkis ta, et toimub pidev tagasiside andmine.

Ta lisas, et infot, mõtteid ja muljeid jagatakse ka grupis, kus on koos nii harjutajad kui ka mentorid. “Perioodiliselt küsime tagasisidet ka osalejatelt otse. Ja kui kohtume osalejatega virtuaalse lühivestluste sarja “Keelerulett” vahendusel, siis vahetame infot ka nendel kohtumistel. Samuti toimuvad regulaarsed, hetkel virtuaalsed kohtumised vabatahtlike mentoritega,” selgitas ta.

Tagasiside näitab, et programm on edukas

Selge on see, et igasuguses suhtluses tuleb ette lühemaid või pikemaid vaikuseperioode ja siin pole erandiks ka keelesõbrad. “Põhjused on erinevad – kas igapäevaelus toimuvad muudatused, tervisega seotud eemaloleku perioodid ja eks vahel leitakse omavahel rohkem, vahel vähem jutuainest,” märkis ta.

“Eelmisel perioodil liitunud 475 keeleõppija ning 410 mentori hulgast läks mõni vestluspartner kaduma tõesti. Siis aitasime leida järgmise kontakti,” ütles ta, et kui keelesõbra kontakt mentoriga mingil põhjusel katkeb, siis leitakse uus õpetaja.

Landrat ütles, et Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppimise programmi võib lugeda kordaläinuks: “Tagasiside osalenutelt, läbi suve ja sügise jätkunud keelesõprade vahelised vestlused, see emotsioon, mida on tunda, kui osalejad sellest räägivad – see annab julguse hinnata seda programmi edukaks.”

“Ja see mõjub ja toimib nii eri- kui ka tavaolukorras. Loomulikult on vestluspartneri järele vajadus suurem keerulisematel aegadel ning eraldatusele sunnitud olukorras, aga sotsiaalsete olenditena vajame mõtete jagamist ka rahulikel ja stabiilsetel aegadel,” arvas ta.

Ta lisas, et selle programmi puhul ei võetud eeskuju mujal maailmas rakendatavatest keeleõppimise programmidest: “Lähtusime ikka eelkõige Eesti keeleõppijate soovist kogeda rohkem elavat suhtlust: ning otsustasime otsida neile vabatahtlikke vestluskaaslasi ja nii sündiski keelesõprade programm.”

E-õppe eelis on keelt harjutada oma kodus

Kevadel keelesõbra programmis mentorina osalenud Kaire Viil on erialalt muukeelse kooli eesti keele ning humanitaarainete õpetaja. Ta oli mentoriks mordvalannale, kes soovis oma eesti keele oskust lihvida eesmärgiga teha ära eesti keele taseme-eksam.

“Ta on Eestis elanud viiendat aastat ja soovis Eestis tööle minna teenindusvaldkonnas, kus ta Venemaal töötas,” rääkis ta, et tema õpilane ehk keelesõber rääkis eesti keelt B1 tasemel, nagu praegu Eestis teenindajatelt nõutakse.

Viil ütles, et suhtles oma keelesõbraga kaks korda nädalas 30 minutit Skype’i teel. “Meil oli mõlemal kodus hea internetiühendus ja arvuti, nii et nägime teineteist ja teineteise kodusid ka. Sellise e-õppe eelis ongi see, et ei pea kuhugi kohale sõitma ja õppija saab kodus olles keelt harjutada ning mentor õppimisel toeks olla,” sõnas ta.

“Minu õpilane oli kultuurihuviline inimene ning me rääkisime sageli kultuurist ja igapäevaelust. Aga tihti küsisin lihtsalt ka seda, et milliste mõtetega ta täna tundi tuleb ja kuidas päev läks,” selgitas ta, millistel teemadel keeleõppijaga räägitakse.

Keelt õpitakse enamjaolt suhtlemiseks

Viil ütles, et teise inimese keelearengut toetades võikski suurema osa ajast rääkida keelesõber, mitte õpetaja. “Paljud teemad tekivad ka vestluse käigus, suhtlemine ju ongi selline, et pead olema kannatlik kuulaja – kaheksakümmend protsenti ajast ikkagi räägibki sinu keelesõber, mitte sina.”

Kui tihti öeldakse, et eesti keelt õppida on raske, siis Viil arvab, et päris nii see pole. “Iga algus on raske, aga tegelikult ma ise õpin praegu hispaania ja saksa keelt, neid keeli, mida ma koolis õppinud pole, just selleks, et tunda ennast õppija kingades.”

“See on pigem müüt, et “oi, eesti keel on nii raske, siin on 14 käänet”. On jah inimesi, kes hirmutavad sellega, aga suhtluskeelt harjutades tuleb ka grammatika, sest enamik inimesi õpib keelt ikka selleks, et selles keeles suhelda, mitte esseesid kirjutada,” sõnas ta.

Viil on veendunud, et selline õpe toimib, eriti siis, kui õppija ja õpetaja vahel on nn ühine keemia: “See kõik on sisemise motivatsiooni küsimus – et “ma tahan, mitte ei pea”,” ütles ta, et selle programmi raames ei saa keegi ju palka ega pea aruannet tegema, vaid mõlemale poolele meeldib õppida.

Mentoriks olek tiivustab ja arendab ka õpetajat

“Kogemus näitab, et esimene nädal on kohanemisperiood ja vahel õppija algul veidi isegi kardab õpetajat või tunneb tema ees aukartust ja on ka kompleks, et “ma ju ei oska”, aga kui õppimisprotsess jõuab turvalise olukorrani, siis on õppija areng silmanähtav,” sõnas Viil, et kui ikka kaks korda nädalas 30 minutit millegagi tegelda või mingit asja harjutada, siis toimub ka areng.

Ta lisas, et selline õpetamine on ka õpetaja jaoks põnev: “Nii saab ju enda emakeelt õpetada ja kui sul on see huviline, kes seda õppida tahab, siis see on igale inimesele tiivustav.”

Viil arvab, et talle on õpetamine vahest lihtsam seetõttu, et tal on õpetaja haridus. “Õpetajana on ka lihtsam leida teemasid, millest rääkida. Meil on ka mentorite võrgustik ja seal on jutuks tulnud küll, et “me kümme minutit juba rääkisime mu lemmikloomast, aga mis me nüüd edasi teeme…” märkis ta, et mentorid saavad paljuski ka üksteiselt inspiratsiooni.

Ta lisas, et kuna tema mordvalannast õpilasel läks hästi ja ta sai ka tööle, siis uue vooruga plaanib ta leida endale ja uue keelesõbra – või isegi mitu!

Kevadel lihvis eesti keelt 475 keeleõppijat

“Kevadise eriolukorra ajal tegime esmakordselt üleskutse vabatahtlikele eesti keele mentoritele keeleõppijate aitamiseks. Oma soovist panustada andis meile teada 410 inimest, kes said eesti keele oskuse lihvimisega aidata 475 keeleõppijat. Kuna programm oli väga edukas ning andis reaalselt keeleõppijatele rohkem julgust eesti keeles rääkimisel, jätkame sellega nii detsembris kui ka uuel aastal,” ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar.

Vabatahtliku eesti keele mentori ülesandeks on suhelda mõne keeleõppijaga eesti keeles erinevatel elulistel teemadel sobivate e-kanalite kaudu üks-kaks korda nädalas. Eelnev õpetamiskogemus ei ole vajalik.

Integratsiooni Sihtasutuse keelesõprade programmi eestvedajad koguvad nii mentorite kui keeleõppijate andmeid, aitavad neid kontakti loomisel ning juhendavad vestlusformaatide valikul ja vestluste läbiviimisel.

Oma eelistusi ja võimalusi keeleõppijate toetamiseks saab märkida registreerimisvormi, mida saab täita Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel SIIN.

 

 

Kommentaarid (8)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

kolm kohalikku
1. jaan. 2021 08:18
Veider heietamine keeleteemal ja veel kus Revalis, Revelis, Talinas, Tallinnas tulge mõistusele - kolm kohalikku ja kohe kindlasti kaks veel lisaks. Ja kõik. Probleem just ühes metropolis Riga Riia kohalikul riiakal priilt suus kolm kohalikku ja maapoisil peale kolme-nelja aastat inglismannide maal kaks kohalikku. Ja kes võetakse tööle metropolis Riias loomulikult riiakas kolme kohalikuga priilt suus kõik vajalikud. Kolm kohalikku suus ja kaks lisaks milles probla. Töhe ja ei mingit töllerdamist.
sinikrae
1. jaan. 2021 01:19
https://www.err.ee/1223911/venekeelsete-korgema-nakatumise-pohjused-peituvad-majanduses-ja-elustiilis
varia
30. dets. 2020 21:02
http://forte.delfi.ee/news/militaaria/venestamise-viimane-laine-eestis-vene-keelt-tuli-armastada-juba-lasteaiast-peale.d?id=67450342 19. detsembril 1978 võttis Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) keskkomitee vastu ülisalajase otsuse: „Vene keele omandamise ja õpetamise edasisest täiustamisest." http://baltija.eu/news/read/35243 Президент России знает эстонский лучше, чем журналист из Эстонии. http://www.ohtuleht.ee/554426   Ida-Soome ülikooli poolt läbiviidud uuringust selgub, et Soomes elavate vene keelt rääkivate migrantide jaoks on oma kultuuri ja keele säilimine olulisem kui Soomes elavate eestlaste jaoks, kes üritavad võimalikult kiiresti sulanduda Soome ühiskonda.  
õppejõud
30. dets. 2020 20:59
http://www.ohtuleht.ee/804456/seisukoht-habivaarselt-vahe-vene-keele-opet-rikub-eesti-noorte-karjaari See on lihtsalt häbiväärne, kuidas kooliharidus paneb jala taha eesti noorte karjäärile! Vene keele õpetamist alustatakse koolis liiga hilja ja keeletunde on liiga vähe. Tulemused on näha: töökohtadel, kus on vaja osata kolme hädavajalikku keelt – eesti, vene ja inglise, Tallinnas soovitatavalt ka soome – on eelisseisundis vene noored. Just need nutikad ja kenasti lõimunud, kel on kõik tarvilikud keeled suus.
nüanss
29. dets. 2020 22:49
https://www.ohtuleht.ee/1021776/eestivenelaste-uus-polvkond-nad-on-propaganda-suhtes-immuunsed Ühe jalaga Venemaal ja teisega Eestis olemine on mõjunud meie venelastele väga erinevalt, selgub äsja Tartu Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Marianne Leppiku tööst – vastupidiselt tüüparusaamale on viiendik eestivenelastest vaktsineeritud propaganda vastu ehk pareminigi kui eestlased ise.
temaatik
29. dets. 2020 15:38
https://www.ohtuleht.ee/1010061/seisukoht-kes-on-tegelikult-sveta-grigorjeva Roosiaia vastuvõtul saime Sveta Grigorjeva sõnavõtust kuulda, kui halb on Eestis elada, eriti naistel, noortel ja venelastel. Ega sellise valiku puhul muid valikuid jäägi, kui et kõigis hädades on süüdi keskealised ja vanemad eesti mehed.
lugeja
29. dets. 2020 15:34
https://www.nelli.ee/joulurahu--asemel--joulu-tuli-vene--kaart-laual
vot tak
28. dets. 2020 21:02
Narva kolledži juht Kristina Kallas on aastakümneid uurinud rahvussuhteid ja etnopoliitikat. https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/narva-kui-venekeelne-demokraatlik-euroopa/ Eesti riigi ülesandeks ei peaks olema eestlaste heaolu tagamine, nende identiteedi ja keele toetamine, vaid kõigi Eestis elavate inimeste turvalisuse tagamine ja elatustaseme tõstmine. Eesti keel on sellises poliitilises ruumis ühine suhtluskeel, mitte ühe konkreetse kogukonna priviligeeritud keel. Eesti keele tähendus peab muutuma kogukonna identiteedi aluseks olevast keelest Eesti riigikeeleks. Eesti kultuur peab integreerima elemente kõikide Eesti elanike sümbolitest, representatsioonidest ja väärtustest. Eestlastele jäägu nende pastlad ja kannel ja „Tõde ja õigus“, kuid ka Andrei Ivanov on Eesti kultuur ja Eesti kultuuri saab väljendada vene keeles nii kirjanduses kui ka laulupidudel. https://uueduudised.ee/arvamus/kahesajatajate-toeline-olemus-peaks-igale-rahvusmeelsele-eestlasele-judinad-peale-ajama/