"Ma olen seda näinud, kuidas inimesed põhjused leiavad, et mitte vaktsineerida, kui nad seda ei suuda või ei taha teha, nii et, ma ei saa väga hästi selle registri põhimõttest ja vajalikkusest aru," nentis Teadusnõukoja juht ja Tartu ülikooli professor Irja Lutsar.

Täna teatas Hispaania tervishoiuminister Salvador Illa, et plaanib riik luua registri inimestest, kes keelduvad end koroonaviiruse vastu vaktsineerimast. Nii professor Irja Lutsar kui perearstide seltsi juhatuse liige Karmen Joller on ühel meelel, et Eestis sellist registrit vaja pole. 

“Kui luuakse mingisugust registrit, peaks olema selge, miks seda tehakse mida nende andmetega peale hakatakse. Minu arust peaks alustama registrite tegemise asemel ikka eelkõige vaktsineerimisest ja see peab olema, nagu Eestiski, vabatahtlik.”

Lutsari sõnul pole sugugi mõistlik moodustada registrit ja hakata uurima iga isiku põhjuseid vaktsineerimisest keeldumiseks.

“Arusaadav on, et pannakse kirja, kes vaktsineeritakse, see on  oluline ja kui ka midagi juhtub, siis on teada, kes on missuguse partii saanud ja või kui kellelgi tuleb mõni kõrvalnäht, siis me teame täpselt, kuna ta vaktsineeriti, aga Hispaania ideest ei saa ma praegu hästi aru,” märkis Lutsar.

“Ma arvan, et meil on praegu nii palju lahendamata probleeme, et ma nüüd mittevaktsineeritute registrit küll ei hakkaks esmalt koostama. Ma saan ka nendest inimestest aru, kellel on esialgu hirmud ja tahavad natukene mõtlemisaega ja ma arvan, et me peame seda neile võimaldama.”

Joller: registri eesmärk on ilmselt kaitsta meedikuid

“Mulle jääb mulje, et selle registri eesmärk Hispaanias ei ole “risti lüüa” vaktsiinist keeldujaid, vaid hoopis kaitsta tervishoiutöötajaid juhul, kui inimene haigestub COVID-19-sse, ja süüdistab meedikuid, et talle ei ole vaktsiini pakutud, aga seda tegelikult tehti,” arvas perearstide seltsi juhatuse liige Karmen Joller Hispaania plaanist luua koroonavaktsiinist keeldujate register.

“Meditsiinis esineb sageli olukordi, kus inimesele antakse haigust ennetavad soovitused, kuid inimene keeldub neid järgimast ja haigestub. Mõnedes riikides pöörduvad patsiendid sellistel juhtudel meedikute vastu kohtusse. Seepärast mulle tundubki, et register on loodud eesmärgil, et kaitsta meedikuid. On oluline teada, et seda infot ei jagata näiteks tööandjatega.”

Eestis ei ole sellise registri loomine Jolleri hinnangul siiski vajalik, sest siinmail dokumenteeritakse digilukku kõik vestlused ja visiidid, samuti kirjavahetus, mis on toimunud arsti või õega.

“Eestis saab digilugu vaadata iga arst või õde, kellel on patsiendiga ravisuhe. Meedikud, kes patsiendi raviga ei tegele, ei tohi digiloost tema andmeid vaadata. Kõikidel meedikutel on konfidentsiaalsuskohustus, mida me peame elementaarseks – me ei räägi patsientide tervist puudutavat infot edasi osapooltele, kes pole patsiendi raviga seotud. Kui toimub kohtuprotsess ja kohus peab seda vajalikuks, tuleb ravilood edastada kohtule kui asitõendid.”

Eestil registri loomise plaani pole

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Oskar Lepik kinnitas, et Hispaaniaga sarnast registrit Eestis looma ei hakata.

“Sellist registrit ei ole plaanis luua, sest koroonaviiruse vastu vaktsineerimine Eestis on vabatahtlik. Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiuasutuste töötajatele, keda on ligikaudu 30 000 ja hoolekande asutuste töötajatele ja elanikele, keda on ligikaudu 25 000,” selgitas Lepik.

“Oluline on, et iga inimene järgiks ka edaspidi kõiki ettevaatusabinõusid, et tõkestada koroonaviiruse levikut. Ehkki oleme vaktsineerimisega nüüd alustanud, ei muutu kõik veel üleöö.”