UURING: Eestis usaldatakse valitsust enam kui Lätis ja Leedus

UURING: Eestis usaldatakse valitsust enam kui Lätis ja Leedus (1)

Toimetaja: Sandra Lepik

29. detsember 2020

Nii täidesaatva kui ka seadusandliku võimu institutsioonide puhul on usaldus kõige kõrgem Soomes, Eestis usaldab vastavaid institutsioone natuke üle poole vastajatest.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel viidi 2020. aasta suvel Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus läbi valijaskonna maailmavaatelisi positsioone kaardistav väärtushinnangute uuring. Enam kui 100 küsimusest koosnev uuring käsitles muude teemade seas ka usaldust erinevate institutsioonide vastu. Kui Soomes ja Eestis enamus vastanutest usaldab valitsust ja parlamenti, siis Lätis ja Leedus on kõige rohkem neid vastajaid, kellel usaldus vastavate institutsioonide vastu puudub. Uuringud viis läbi Norstat Eesti AS ning igas riigis küsitleti 1000 inimest.

Kuigi 2020. aasta põhiteema on olnud konkurentsitult koroonaviirus, siis jääb Eesti-siseselt lõppevat aastat meenutama ka pingestunud poliitiline õhkkond. Aasta jooksul on olnud mitu valitsuskriisi, opositsiooni umbusaldushääletused valitsuse liikmete vastu ning terav vastuseis koalitsiooni ja opositsiooni vahel abielureferendumi teemal. Selle taustal tasub aga pöörata tähelepanu sellele, et enamus Eesti valijaskonnast usaldab valitsust ja parlamenti ning Läti ja Leeduga võrreldes on olukord selgelt parem.

Inimestelt küsiti erinevate institutsioonide kohta 4-palli skaalal, mil määral nad neid usaldavad. Valitsust usaldab Soomes 69%, Eestis 53%, Lätis 30% ja Leedus 41% vastajatest. Parlamenti usaldab Soomes 70% inimestest, Eestis 51%, Lätis 28% ning Leedus 24% vastajatest. Seega nii täidesaatva kui seadusandliku võimu institutsioonide puhul on usaldus kõige kõrgem Soomes, Eestis usaldab vastavaid institutsioone natuke üle poole vastajatest, kuid Lätis ja Leedus enamus vastajaid parlamenti ja valitsust ei usalda.

Mil määral Te usaldate Valitsust?

	Soome	Eesti	Läti	Leedu
Usaldan täiesti/Pigem usaldan	69%	53%	30%	41%
Pigem ei usalda/Üldse ei usalda	28%	41%	64%	53%
Ei oska öelda	3%	6%	6%	6%

Mil määral Te usaldate Parlamenti?

	Soome	Eesti	Läti	Leedu
Usaldan täiesti/Pigem usaldan	70%	51%	28%	24%
Pigem ei usalda/Üldse ei usalda	27%	42%	65%	70%
Ei oska öelda	3%	7%	8%	6%

Kommentaarid (1)

tramm Vanasadamast

29. dets. 2020 09:50

Lugupeetavad Lätit ja Leedut tegelt Eestiga samasse patta ei maksa panna vahe äärmiselt tõsise teeb ikka too tramm Vansadamast. Võimalus töötada ja osadel tegelt ka elada Soomes. Leedu ja Läti on tegelt kaotanud kolmandiku oma elanikkonnast reaalselt. Eestis võimalus liikuda Soome vahet tohutu väärtus tööränne igapäevane kohati.

Sobimatu Vasta

1. Kommentaaride avaldamine ja vastutus.

Pealinna kommentaarikeskus on tehniline vahend, mis võimaldab kasutajatel avaldada oma kommentaare. Pealinn ei toimeta kommentaare. Kommentaari autor vastutab kommentaari sisu ning avaldamise eest. Tasub teadvustada, et Eesti kohtupraktikas on lahendeid, mille kohaselt kommentaari autor on saanud kommentaari sisu eest karistada.

2. Mis on halvad kommentaarid?

Pealinn keelab kirjutada kommentaare, mis ei vasta sisult hea tava reeglitele.
Need on kommentaarid, mis:

sisaldavad ähvardusi;
sisaldavad solvanguid;
õhutavad vaenule ja vägivallale;
sisaldavad üleskutseid ebaseaduslikele tegevustele;
sisaldavad isikuandmeid (isikukood, info isiku tervisliku seisundi kohta, kodune aadress, telefoninumber);
on kirjutatud teise isiku nime all;
sisaldavad teemaväliseid linke, spämmi ja reklaami;
on sisutud ja/või teemavälised;
sisaldavad ebatsensuursed väljendusi ja labasusi;
kutsuvad üles narkootikumide või relvade kasutamisele;
on kirjutatud võõrkeelsena või mitte ladina tähestikus.

Sellise sisuga kommentaarid eksivad hea tava reeglite vastu. Pealinnal on õigus sellised kommentaarid kustutada ja piirata nende autorite ligipääsu kommentaaride kirjutamisele. Inimestelt, kes rikuvad sihiteadlikult reegleid, võidakse võtta kommenteerimise võimalus.

3. Milline on hea kommentaar?
Hea kommentaar:

sisaldab lisainfot vastaval teemal
avaldab isiklikku arvamust koos põhjendusega
arvustab inimeste mõtteid, mitte isikuid endid
kommenteerib artikli tugevaid ja nõrku külgi
austab kommentaaride kirjutajaid ja lugejaid
on teravmeelne või huumorikas

4. Teata sobimatust kommentaarist. Notice-and-take-down.
Sobimatu kommentaari avastamisel palume sellest teavitada. Selleks on iga kommentaari küljes nupp “Teata sobimatust kommentaarist”. Pealinn lähtub kommentaaride jälgimisel notice-and-take-down printsiibist – kasutajat kutsutakse üles halvast kommentaarist teatama (notice), toimetus vaatab laekunud teateid ja reageerib vastavalt kommentaari kustutades (take-down) või heaks kiites. Toimetus jälgib laekuvaid teateid regulaarselt ja kõrvaldab reegleid eiravad kommentaarid esimesel võimalusel. Esmajärjekorras tegeletakse kasutajaid isiklikult puudutanud kommentaaridega.