"Jõuludel oli varjupaik külastajatele suletud ning loomade loovutamist ei toimunud. Küll aga tegime mõni päev varasemalt üleskutse inimesi võtma loomi enne pühade saabumist, sest mitmetel inimestel on pühadel vabad päevad ning selle ajaga on võimalik aidata paremini loomal uue keskkonnaga toime tulla," rääkis Tallinna loomade varjupaiga juhataja Carol Liaks.
Vahetult enne pühi detsembri alguses leidiski uue kodu 40 looma. Möödunud aastal samal ajal 37 looma ja 2018. aastal 29 looma. “Uude koju liikunud loomade arvu tõus näitab, et inimesed tunnevad aina rohkem huvi võimalusest pakkuda kodu mõnele varjupaiga asukale,” rõõmustas Liaks.
Detsembri jooksul on uue kodu leidnud tänase seisuga 41 looma, novembris leidis uue kodu 50 looma, oktoobris 41 looma ja septembris 40 looma. “Seega tuleb tõdeda, et pühade lähenemine suurt loomavõtu soovi veel ei kasvata, kuid samas võib loota, et inimesed ei võta looma emotsioonidest lähtuvalt ning mõtlevad loomavõtusoovi hoolikalt läbi,” mõtiskles varjupaiga juhataja.
Varjupaigas jõuluvana ei käinud
Tallinna varjupaigas veetis jõulud ilma oma pereta 130 looma, neist kaks küülikut, 116 kassi ja 12 koera. Pühade ajal jõudis varjupaika neli looma. “Ühe neist aitasime samal päeval koju tagasi,” kinnitas Liaks.
Varjupaigas möödusid pühad tema kinnitusel rahulikult, ka loomade jaoks ei olnud midagi teisiti. “Me püüame tagada iga päev loomade parima hoole, hea kõhutäie ning inimese armastuse – nii ka jõulude ajal. Pühi me selles mõttes ei erista tavalistest päevadest, sest varjupaiga asukad vajavad erilist tähelepanu aastaringselt,” selgitas ta.
Varjupaigaloomi saavad inimesed Liaksi sõnul toetada mitmeti – nii rahaliselt kui mitterahaliselt. Alati võtavad varjupaigad rõõmuga vastu loomatoitu, kassiliiva, prügikotte, majapidamispaberit, kummikindaid, puhastusvahendeid ja muud igapäevast kulukaupa. Täpse nimekirja leiab varjupaikade kodulehelt (https://varjupaik.ee/toeta/mitterahaline-annetus/alati-vajalikud-asjad).
Varjupaikade tegevust saab toetada ja loomi aidata, annetades ka teenuseid, mis võimaldavad varjupaikade igapäevakulusid minimeerida. Oodatud on näiteks tasuta printimine ja trükkimine, reklaam, IT ja veebitugi, loomade hooldus, tööriistade rent, kõikvõimalikud kinkekaardid, millega saab avaldada tänu vabatahtlikele abilistele jms.
Loomulikult on Liaksi kinnitusel oodatud ka rahalised annetused – kas ühekordsed või püsiannetused, mille kohta lkeiab samuti lisainfot varjupaikade kdulehel (https://varjupaik.ee/toeta). “Samuti saab meid toetada hakates hoiukoduks mõnele abivajavale varjupaiga loomale või võttes looma varjupaigast.”
Uuel aastal pauku ei maksa teha
Iga-aastane probleem seoses aastavahetusega on paugutamisest ehmunud ja plehku pistnud loomad, kellest mõned jõuavad ka varjupaika. “Aastavahetusel satuvad varjupaika peamiselt koerad,” nentis Liaks ja lisas, et eelmisel aastavahetusel sattus varjupaika kolm koera ja üks kass.
“Aastavahetusel loodame, et inimesed tähistavad uue aasta saabumist vastutustundlikult ning aastavahetuse öö möödub nii varjupaiga töötajatele kui ka asukatele rahulikult. Kui kohalik omavalitsus korraldab ilutulestiku laskmise aastavahetusel, siis soovitaksin inimestel nautida pigem seda kui lasta ise ilutulestikku,” rääkis Liaks.
Kui siiski on suur soov ka endal saluuti lasta, siis võiks Liaksi sõnul teha seda ainult aastavahetusel, mitte sellele eelnevatel päevadel, sest nii oskavad ka loomaomanikud sellega arvestada.
Loomaomanikel soovitas ta hakata aastavahetuse plaanidele juba varakult mõtlema, et aastavahetus ei mööduks lemmikutele stressirohkelt. “Kindlasti võiks suuremate paugutamiste ajal olla loomaga koos ning vältida asjatult õues liikumist, et vältida looma lahtisaamist rihmast. Taustaks võiks panna mängima teleka või raadio,” soovitas Liaks.
Kui loom muutub paugutamiste tõttu väga ärevaks, siis kindlasti võiks eelnevalt konsulteerida veterinaararstiga, kes oskab Liaksi hinnangul kindlasti samuti nõu anda, kuidas aastavahetus võimalikult sujuvalt mööda saata.
“Loodan, et uuel aastal on võimalik meil veel enam jõuda inimesteni seoses hulkuvate loomade probleemi lahendamisega ning leida püsiv hea kodu varjupaika sattunud loomadele, kellel ei õnnestu mingil põhjusel naasta enda endisesse kodusse,” soovis Tallinna varjupaiga juhataja saabuvalt aastalt.
