"Mul on eeskätt opositsioonierakondadele suunatud palve, et me ei muudaks vaktsineerimise teemat poliitiliseks. Eesti immuniseerimiskava ei ole koostatud ühegi erakonna või valitsuse poolt, selle on koostanud tervishoiuvaldkonna parimad eksperdid. Ärme politiseerime seda," soovitas sotsiaalminister Tanel Kiik.

Kiige sõnul on debatt selle üle, keda kõigepealt peaks vaktsineerima ja kui palju peaks vaktsiini soetama küll arusaadav, kuid see peaks olema sisuline.

“Ma ei ole näinud ühtegi sisulist kriitikat, üksnes loosungeid, et ehk oleks pidanud otsused olema teistsugused. Kui kellelgi on võtta kuskilt paremad tervise valdkonna eksperdid, kes suudavad kokku panna parema immuniseerimise plaani, siis võib seda loomulikult esitleda. Aga tekitada avalikkuses lihtsalt ärevust niigi pingelises olukorras, kus meil on ka palju vaktsiinivastaseid nii Eestis kui välismaal, ei ole vastutustundlik,” nentis Kiik. “Mul on palve, et jääme selles debatis väärikaks ja arvestame sellega, et tervishoidu tuua päevapoliitikasse ei ole mõistlik.”

Sotsiaalministri sõnul on immuniseerimiskavad laias laastus kõigis Euroopa riikides üsna ühesugused. “See on hierarhia, mida laias laastus jälgivad kõik Euroopa Liidu riigid. Ikka alustatakse tervisetöötajatest, edasi hooldekodud, edasi riskirühmad, eakamad tervisemuredega inimesed, kõrgema nakkusriskiga eesliini töötajad ja nii edasi.”

Keegi ei saa nii palju kui tahab, kuid keegi ei jää ka ilma

Kiige sõnul on talle arusaamatud ka üleskutsed sõlmida Eestil eraldi otselepinguid vaktsiinide hankimiseks. “Miks me soovime ise väikese riigina Euroopa Liidu ühtsust õõnestada, miks minna kuskile kõrvalradadele, eirata neid kokkuleppeid, mis olid sõlmitud liikmesriikide vahel? Eriti olukorras, kus me teame, et Euroopa Liidu tasandil on hetkel ainult üks müügiloa saanud vaktsiini tootja,” imestas Kiik.

Müügilubade hetkeseis näitab tema kinnitusel, et need tootjad, kelle Euroopa Komisjon kahekümne seitsme liikmesriigi nimel välja valis, olidki need, kes esimestena müügiloani jõudsid. “Selliste läbirääkimiste tingimustes, kus iga riik seisab ise enda eest, oleks Eesti Euroopa Liidu ühe väiksema riigina kohe päris kindlasti jäänud vaktsiinisaajate nimekirja lõppu,” leidis Kiik, kelle hinnangul on sellised üleskutsed lihtsalt ebaadekvaatsed.

Solidaarsuse hind heas mõttes, ongi tema sõnul see, et ükski riik ei saa nii palju, kui ta tahab, aga ükski riik ei jää ka ilma. “Ja praeguse seisuga on jaotatud kokkulepitud tarneid väga täpselt selle rahvaarvu alusel, nagu on kokku lepitud.”

Vaktsineerimise tempo on Kiige kinnitusel praegu täpselt selline, mis on usaldusväärne. Eestis on tema sõnul tänase seisuga üle 4000 inimese, kel on pädevus koroona vastu vaktsineerida ja kui vaktsiinitarned suurenevad, saab ka vaktsineerimise tempot oluliselt tõsta. Teisalt tuleb tema sõnul arvestada ka sellega, et vaktsineerijad peavad paralleelselt tegelema ka muu igapäevase tööga – patsientide vastuvõtmise ja raviga. 

“Minu meelest need kriitikud, kes leiavad, et tervisetöötajad on kuidagi liiga aeglaselt või vähe vaktsineerinud, on minu hinnangul ebapädevad. Ja ausalt öeldes ei ole ka väga ilus teha etteheiteid tervisetöötajatele, kes on kogu selles kriisis pidanud väga palju tööd tegema kõrgema nakkusriski tingimustes – üheaegu ravi pakkuma, tuge pakkuma, nõu andma, avalikult esinema, nüüd vaktsineerimisega tegelema,” pahandas Kiik.

Perearstid ootavad uusi vaktsiinipartiisid

Eesti Perearstide Seltsi juht Le Vallikivi kinnitas, et esmatasandil on meedikute koostöö nii omavahel kui ka teiste institutsioonidega vaktsineerimisel olnud väga hea. “Need esimesed katsed on ka toonud välja mõned väiksed logistilised kitsaskohad, millest suur osa on tänaseks likvideeritud ja teistega tegeldakse.”

Vallikivi sõnul annavad esimesed kogemused vaktsineerimisel hea pinnase selleks, et asuda esimesel võimalusel ka riskigrupi vaktsineerimisele, kes on juba praegu väga huviline. “Meilt on ajakirjanduse poolt päris palju küsinud, et kas te saate ise hakkama. Aga see ei ole meie jaoks tõesti mitte midagi uut, et kutsuda kohale needsamad riskigrupi inimesed ja neile vaktsiin teha. Meil on juba praeguseks viisteist aastat töötanud perearsti kvaliteedisüsteem, kus me kutsume igal aastal riskirühma inimesed nagunii vastuvõtule ja vaktsineerime nagunii oma inimesi. Need baaskoolitused meil olid juba ammu tehtud,” rääkis Vallikivi.

Vallikivi kinnitas, et temani ei ole jõudnud siiani ka andmeid vaktsiini tõsisemate kõrvalmõjude kohta. “Vaktsineerimise järgselt peamine kõrvaltoime on tekkinud eufooria, kergendus ja rõõm. See on ka muidugi suur julgustus selleks, et seda soovitada oma patsientidele. Ja nagu ka maailma kogemus tänaseks näitab, on 250 korda rohkem tõenäoline sattuda liiklusõnnetusse, kui saada sellest vaktsiinist kõrvaltoime,” nentis Vallikivi ja kinnitas, et perearstid juba väga ootavad järgmisi saabuvaid vaktsiinipartiisid.