Aasta 2020 on kahtlemata keerelnud ümber koroonaviiruse. Aasta alguse uudis Hiina nädalaga ehitatud 1000- kohalisest haiglast üllatas ka eestlasi, kuid see ei mõjunud veel piisavalt alarmeerivalt. Haigla sai valmis veebruari alguseks, kuu lõpuks teatati esimesest haigestunust Eestis.
11. märtsil liigitas Maailma Terviseorganisatsioon haiguspuhangu pandeemiaks. Samal päeval tuvastati Eestis neli uut koroonaviirusega nakatunut, mille järel tõusis nakatunute arv 17 inimeseni. Järgmise päeva õhtul kehtestati Eestis eriolukord.
Viiruse leviku algallika kohta on erinevaid arvamusi. Kuigi Medical Daily andmetel leiti uuringute käigus, et SARS-CoV-2 epideemia sai alguse nahkhiirtelt ning levis inimestele läbi loomaturgude, siis hakkas kiiresti levima ka vandenõuteooriaid justkui viirus oleks valminud laboris inimkäe läbi, millele lisas hoogu juurde ka see, et valeandmeid levitas ka Ameerika Ühendriikide president Donald Trump.
Vandenõuteooriaid on nüüdseks aasta jooksul tekkinud juba mitmeid ning igaüks värvikam kui teine. Lisaks paljudele õppetundidele on see aasta õpetanud inimestele ka info analüüsimist ning faktide eristamist valeinforägastikust. Poliitikud on tõhustanud aga koostööd teadlastega. Fakt on aga see, et koroonaviiruse tõttu hukati hulgaliselt loomi. Ühtäkki ilmusid uudised selle kohta, kuidas viiruse levik jõudis ka naaritsafarmidesse, kus läks seetõttu üle maailma hukkamisele miljoneid loomi.
Eesti jõudis tänu loomakaitsjate järjepidevale tööle karusloomafarmide keelustamisele lähemale kui kunagi varem. Eelnõu on riigikokku jõudnud varemgi, kuid läbis tänavu sügisel esimest korda esimese lugemise.
Keskkond ja kliimakriis
Koroonakriis on mõnevõrra võtnud tähelepanu ära kliimakriisilt, kuigi teemad on omavahel tugevalt seotud. Austraalia pidi tänavu aastat vastu võtma tulelõksus. 2019. aastal alguse saanud ulatuslikud metsapõlengud ägenesid 2020. aasta alguses ning jõudsid lõpule alles märtsi keskel. Ajakirja Science News vahendas kliimateadlaste analüüse, millest selgus, et Austraalia põlengute taga oli kaua kestnud kuumalaine ning äärmuslik temperatuur on suure tõenäosusega kliimamuutuste tulemus.
Eesti Päevalehe keskkonnaajakirjanik Anette Parksepp kirjutas juunis, et kliima soojenemine lööb häirekella. Nimelt tõusis juunis Siberis temperatuur 38 kraadini, mis on kõrgeim temperatuur 150 aasta jooksul kui mõõtmisi on tehtud. Tulemus mõõdeti Verhojanskis, mis on tavapäraselt üks külmemaid asustatud paiku Maal, kus mõõdetakse regulaarselt maailma madalamaid temperatuure.
Kuigi teadlaste sõnul on koroonaviiruse pandeemiaga võitlemiseks kehtestatud piirangud 2020. aasta esimese poole jooksul viinud ennenägematu kasvuhoonegaaside heite vähenemiseni, siis on see ühtlasi ka kaasa toonud suuremat plastikasutust hügieenist kinnipidamise eesmärkidel ning loodusele ei mõju hästi ka ühekordsed maskid, mille paelad muide, tuleks enne äraviskamist ära lõigata, sest vastasel juhul võivad loomad nendesse kinni jääda.
Tallinna jaoks on tänavu aasta möödunud aga rohelisemas võtmes kui kunagi varem. Kuigi 2022. aasta Euroopa rohepealinnaks sai seekord Prantsusmaa linn Grenoble, siis Tallinn pääses esmakordselt finaali nelja parima linna hulka.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul andis finaalis osalemine suure tõuke mõtestada linna rohepööret, muuta linnaorganisatsiooni rohelisemaks ning alguse said mitmed algatused, millega jätkatakse.
Finaalis osalemise ajal hoogustusid kogukonnaaiad, linnaliiklusesse lisandus 100 uut gaasibussi, alustati koostööd Tallinna Sadamaga Läänemere heaolu parandamiseks ning paljud inimesed said teadlikuks sellest, et suitsukonid ei ole biolagunevad. Tallinna suitsukonide koristuspäeva raames korjati tuhandeid suitsukonisid ning loodetavasti said paljud inimesed probleemist teadlikumaks. Nimelt võib üks suitsukoni mürgitada kuni 1000 liitrit vett ning igal aastal jõuab loodusesse 4,5 triljonit loodusele väga ohtlikku filtrit.
Püüdlemine rohelisema linna poole aga jätkub ning linnapea on kinnitanud, et rohepealinna tiitlile kandideeritakse ka järgnevatel aastatel. Nii Tondiraba looduspargi kui putukaväila projektiga jätkatakse.
Aasta täis poliitikat
Peale kliima- ning koroonakriisi on olnud oluline ja sündmusterohke aasta ka poliitikas. Välispoliitika kõige olulisemaks sündmuseks on kindlasti Ameerika presidendivalimised. Kuigi endine president Donald Trump tunnistas end läbi Twitteri võitjaks ning sotsiaalmeediarakendus pidi endise presidendi valeinfot sisaldavaid emotsionaalseid säutse piirama siis tegelikuks võitjaks osutus demokraat Joe Biden.
Presidendivalimised toimusid ka Valgevenes, mille võitis esialgsete andmete kohaselt 1994. aastast presidendiametit pidanud Aleksander Lukašenko. Võltsinguks osutunud valimistulemused ärgitasid inimesi kodust välja protestima. Pikalt kestnud massilised rahutused muutusid vägivaldseks. Sotsiaalmeediast võis leida arvukaid videosid, mis sisaldasid häirivaid kaadreid vägivaldsetest olukordadest eriüksuste ja Valgevene elanike vahel.
Revolutsiooni hõngu oli tunda nii Ameerikas, kus toimusid Black Lives Matter liikumise toetusmeelavaldused ning Poolas, kus naised olid sunnitud tänavale oma õiguste eest võitlema tulema.
Mustanahalise George Floydi ebaõiglane surm politseiametniku käe läbi oli viimane piisk inimeste karikasse ning sellele reageeriti massiliste meeleavaldustega New Yorgis ja mujalgi. Ka Eestis korraldati toetusmeelavaldus.
Samuti reageerisid eestlased ka Poola abordikeelule ning siingi tõstatus teemana taaskord üles naiste õigus oma keha eest otsustada. Suvel toimus Tallinna vanalinnas MTÜ Elu Marss korraldatud meeleavaldus, millega nõuti abordi rahastamise lõpetamist haigekassa vahenditest. See mõjus aga inim- ja naisõiguslastele ning ka naistearstidele alarmeerivalt.
Marsist osa võtnud rahandusminister Martin Helme kinnitas aga hiljem, et aborte keelustada plaanis ei ole, kuid muuta tasuks regulatsiooni. Peaminister Jüri Ratase sõnul ei keelustata aborte Eestis seni kuni valitsuses on Keskerakond. Naistearst Made Laanpere tõdes aga Pealinnale sügisel antud intervjuus, et seni on saadud hästi hakkama ning suurteks muudatusteks alust pole, kuna abortide langust võib pidada Eesti edulooks. Nimelt teostati 1992. aastal Eestis omal soovil 25803 aborti ning 2019. aastal oli see arv 3583.
Naiste õigustele tõmbas Eestis tähelepanu ka skandaal Rahvusooper Estonia juhi Aivar Mäe ümber ning kirjanik Mikk Pärnitsa saabumine vägivallaennetusse panustanud inimeste tunnustamistseremooniale kleidis ning kontsakingadel. Kriitiline kõne koos skandaalse välimusega tekitas ühiskonnas vajaliku, aga ka valuliku debati.
Sisepoliitika on olnud tormiline
Sisepoliitiliselt on tänavu Eestis toimunud palju muutusi. Ministrid on vahetunud lausa seitse korda. Vahetusteks on olnud erinevaid põhjuseid, kõige rohkem on kirgi kütnud EKRE poliitikute väljaütlemised. Mart Helme arvamuseavaldused, millega ta seadis kahtluse alla Ameerika presidendivalimised tekitas valitsuskriisi, mis lõppes ministri tagasiastumisega.
Koroonakriisi lahendamisega seotud piirangute kõrval on tähelepanu pärast võidelnud ka abielureferendum, mille üle lähevad arvamused lahku nii erakondades, valitsuses kui perekondades. Arutelud sellel teemal riigikogus on läinud nii abstraktseteks, et enam ei saagi aru, millest täpselt räägitakse, mõtteteri on jagatud nii tähetolmust kui zoofiiliast. Abielureferendumi eelnõu läbis esimese lugemise ning ilmselt on muutub teema veelgi aktuaalsemaks ja olulisemaks järgmisel aastal kui referendum on plaanitud toimuma.
Tormi keskel on toimunud aga ka olulisi edasiminekuid. Kuigi õpetajate palgad sel aastal ei tõusnud, siis uue riigieelarvega kinnitati teadusrahastuse tõus 1%-ni SKP-st ning seati sisse palgatoetus laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhtidele. Erakorraliselt tõsteti pensioni, Eesti liitus maailma vähideklaratsiooniga, et koroonaviiruse võitlemise kõrval võidelda ka vähiepideemiaga. Nimelt näeb riiklik vähitõrje tegevuskava ette, et sõeluuringutest saavad esmakordselt osa ka ravikindlustuseta inimesed.
Kunst ja kultuur
Hoolimata koroonaastast on omajagu põnev olnud ka kultuuriaasta nii Tallinnas kui üle Eesti. Esilinastus “Tenet”, mida eestlased ootasid suure põnevusega ning PÖFF toimus hoolimata koroonapiirangutest.
Selgus, et pidu on võimalik ohutult pidada isegi katku ajal ning ka filmivõtted ei jää tegemata. Lisaks mitmetele valminud filmidele toimusid Tallinna vanalinnas ka kirjanik Indrek Hargla teostel põhineva “Apteeker Melchiori” võtted.
Samuti alustati Linnateatri ehitusega ning peale pikka kultuurisündmuste põuda said inimesed lõpuks teatrisse minna. Linnateater kolis nii kauaks aga Salme kultuurikeskusesse.
Riigikogu kultuurikomisjon tegi eelvaliku riiklikult tähtsatest kultuuriehitistest. Komisjonile laekus 29 kultuuriehitise ideekavandit ning valik oli keeruline. Lõplik valik selgub aga järgmisel aastal.
Piinlikumateks juhtumiteks võib pidada sotsiaalmeedias levima hakanud Pärnu volikogu liikme kunstiarvustusi nüüdiskunsti tähtsamatele autoritele ja teostele ning kirjanik Peeter Helme avalikuks tulnud pedofiilia süüdistust. Kirjanike Liit otsustas paraku kirjanikku mitte liidust välja visata, mispeale astusid liidust välja kirjanikud Andra Teede ja Sass Henno.
