Täna aasta tagasi alustas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametis tööd linna abitelefon 14410. "Aastaga on palju vajalikke kogemusi saadud ja tänaseks asjad paika loksunud. Iga päev on väljakutseid täis, see on uskumatu, milliseid küsimusi ja pretensioone korrapidajale esitatakse," sõnas Mupo juhataja Aivar Toompere.
Täna aasta tagasi alustas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametis tööd linna abitelefon 14410, kuhu helistades saab nõu ja abi pealinna puudutavatele küsimustele – alates probleemidest liikluskorralduses kuni linna üldise heakorra, kõnniteede libeduse, ohtlike jääpurikate või tänavavavalgust puudutavani.
Mupo juhataja Aivar Toompere oli tegemist praktilise otsusega. “Linnakodaniku paremaks teenindamiseks hakkab helistaja kohe suhtlema linnaga ja vahelt jääb ära Häirekeskuse ametnik. Inimene peab teadma ainult ühte numbrit, meie edastame vajaliku informatsiooni edasi probleemi lahendajale. Kiireloomuliste või ohtlike probleemide korral saame kohale saata oma patrulli, kes piirab ohuala ja vajadusel tagab ohutuse kuni avariimeeskonna või omaniku saabumiseni.”
Korrapidajal peavad olema raudsed närvid
Toompere sõnul on paljuski eriline ja tavapärasest keerukam aasta möödunud abitelefoni jaoks kokkuvõttes päris tublilt. Kui esimesed kuud olid väljastpoolt süsteemi tööle asunud korrapidajatele üsna keerulised, siis aastaga on saadud palju vajalikke kogemusi ja tänaseks asjad paika loksunud. “Mis ei tähenda, et kõik oleks ideaalne. Iga päev on väljakutseid täis, see on uskumatu, milliseid küsimusi ja pretensioone korrapidajale esitatakse. Siin töötaval inimesel peavad olema raudsed närvid, tasakaalukas meel, pingetaluvus ja inimeste ärakuulamise oskus. See ei ole lihtne töö, eriti praegusel raskel perioodil, mil inimeste närvid on väga pingul,” rääkis Toompere.
Toomperes sõnul oli huvitav jälgida, kuidas kriisiperioodidel muutus kõnede sisu ja tonaalsus. Kevadisel koroonaperioodil, kui paljud inimesed jäid nö sundpuhkusele, tõusis hüppeliselt kõnede arv, kus sooviti infot jäätmejaamade lahtioleku, asukohtade ja jäätmete üleandmise detailide kohta. Ilmselt tehti kodudes intensiivsemalt koristus- ja remonttöid.
Samuti oli palju teateid, et rikutakse kriisi perioodiks kehtestatud reegleid mänguväljakutel ja trennisaalides. Täiesti ära kukkusid kevadel aga transpordialased kõned, sest inimesed ühistranspordiga ei liikunud, olles pigem kodusemad ning liikudes jalgsi või isikliku transpordiga.
Kriisiperiood nõudis lisajõude
“Kui abitelefonile tehtava kõnede arv päevas jääb tavaliselt 100-150 vahel, siis kohati kerkis see 340-ni ja me pidime tööle rakendama lisajõud – kiirematel perioodidel oli meil kõnedele vastamas päeval 3 ja öösel 1 korrapidaja,” rääkis Toompere.
Ta lisas, et kriisiperioodi teise laine kõned puudutavad eelkõige baaride ja kohvikute ebaseadusliku lahtiolekut ja tegevust, millele vabariigi valitsuse korraldusega piirangud seati. Palju kõnesid on seoses maskikandmise kohustuse kohta, eeskätt ollakse mures maski mittekandmise pärast turgudel ja kauplustes.
“On tunda, et inimesed on ärevil ja stressis, korrapidajatele tulevates kõnedes on see stressipeegeldust hästi tunda – tihti valatakse oma frustratsiooni 14 410-le helistades välja. Aastavahetus ei erine meie jaoks tavapäevast, kuid võib juhtuda, et helistajaid on rohkem ning inimene peab liinil ootama tavapärasemast kauem,” tõdes Toompere.
Toompere soovitab linlastel maske kanda, distantsi hoida ja võimalusel vaadake ilutulestikku koduaknast või hoovist! “Soovime kõigile rahulikku meelt, head vana-aasta lõppu ja meeldivate kohtumisteni uuel aastal!”
kaputt
1. jaan. 2021 22:18