"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
VARJATUD OHUD: kosmeetikas sisalduvad ained võivad tekitada nii vähki kui ka langetada sperma kvaliteeti (0)
31. detsember 2020
Konstantin Sednev / Postimees/Scanpix

Kosmeetikatarbed võivad  sisaldada ained, mis tõsiselt kahjustavad neid kasutavate inimeste tervist. Mitte kõik tava- ehk laiatarbekosmeetika koostisained ei ole halvad ainuüksi seetõttu, et neil on keemiline nimi.

Näiteks ühes Saksa uurimuses (Bund für Umwelt und Naturschutz Deutschland e.V.) testiti üle 60 000 hügieeni- ja kosmeetikatoote, kas nad sisaldavad hormoonide tööd mõjutavaid koostisosi. Tulemus oli murettekitav – tervelt 30% kõikidest uuritud toodetest sisaldas sedalaadi aineosasid, ning koguni viiendikust toodetest leiti neid mitmeid erinevaid. 

Keemiale leidub alternatiive

“Igasugune sünteetiline keemia teeb nahka imendudes alati pigem kahju, kuna on organismi jaoks võõras,” märkis looduskosmeetika veebipoe Roheline riiul esindaja, orgaanilise kosmeetika pikaaegne maaletooja Evelin Voogla. “Lisaks sellele võib selline võõras aine püsida kudedes väga pikka aega. Inimese keha on aegade jooksul üldiselt hästi kohanenud mürkaineid väljutavate protsessidega, kuid organismil on raskusi uute sünteetiliste kemikaalidega. Seetõttu võivad need püsida organismi rasvavarudes kaua, tekitades allergiaid, nahaärritusi jms.” 

Voogla sõnul võivad paljud kemikaalid, mida kasutatakse laialdaselt näiteks keemilistes päikesekaitsefaktorites, toimida kui östrogeen, mõjutades nõnda inimese hormonaalsüsteemi. “Näiteks võivad need tekitada probleeme paljunemise ja seksuaalfunktsioonide seisukohalt, põhjustades sünnidefekte, vähendada spermakogust, tekitada vähki,” lisas Voogla. “Eriline seos on leitud östrogeenidele sarnaselt mõjuvate kemikaalide ja rinnavähi vahel. Tugevatest östrogeenilaadsetest kemikaalidest on organismil küllaltki raske vabaneda ning need võivad meie keha häirida pikki aastaid.”

Voogla nõustub teadlastega, kes on välja öelnud, et paljud päikesekaitsetoodetes sisalduvad kemikaalid võivad ka vastupidiselt vähitekkeriski vähendamisele seda hoopis suurendada, kuna sünteetilised kemikaalid põhjustavad vabade radikaalide teket organismis. 

Praegusel talvisel ajal, mil nahk ja huuled kipuvad kuivama, soovitab Voogla kasutada taimseid õlisid, mitte sünteetilist mineraalõli ega silikoone sisaldavaid nahahooldustooteid, mis takistavad naha ainevahetust ning tekitavad erinevaid nahaprobleeme. “Kehale ja näole sobivad väga hästi mandli-, seesami-, oliivi-, shea-või,” lisas Voogla. 

Märke tasub tunda ka kosmeetikas

Õnneks suureneb looduskosmeetika osakaal iluvallas aasta-aastalt ja aina enam on võimalik valikuid teha, mille üle tunneb rõõmu ka pikaaegne ilutoimetaja ja jumestaja Reet Härmat. “Ma kindlasti ei soovitaks kasutada tooteid, mille koostises leidub sünteetilisi värvaineid ja mineraalõlisid – viimane moodustab nahale kile, mida võiks võrrelda plastkilega,” hoiatas Härmat. “Teen suure kummarduse organisatsioonidele Cruelty Free, Vegan, Leaping Bunny, PETA, Zeromission, TakingRoot Enracine, Plan Vivo, kes kõik muudavad kosmeetikatööstust humaansemaks ja rohelisemaks.” Õige nahahoolduse ja meigi tegemisel soovitas Härmat kasutada võimalikult sünteetikavaba kosmeetikat. “Jälgi koostisainete nimekirja pakendil! Ideaalis võiks neid tooteid süüa, mida peale määrid,” lisas Härmat. 

“Kosmeetikaturul on märgata sedagi, et n-ö tavakosmeetikatootjad liiguvad looduslikema koostisainete ja pakendite poole,” märkis Evelin Voogla. “Selle tingib tarbija teadlikkuse kasv ja suurenenud hoolimine oma tervisest ning keskkonnast.” Siiski rõhutas Voogla erinevust loodusele suunatud kosmeetika, looduskosmeetika ja sertifitseeritud looduskosmeetika vahel. “Sertifitseeritud loodustoodetes ei kasutata parabeene ega teisi sünteetilisi säilitusaineid, parafiini, mineraalõli ega teisi sünteetilisi õlisid, sünteetilisi lõhnaaineid, värvaineid, alumiiniumsoolasid, ftalaate ega muid nafta jääkprodukte, geneetiliselt muundatud toorainet ega mikroplastikut. Ühtlasi ei ole tooteid testitud loomadel,” loetles Voogla, kelle enda igapäevastes hügieenitoimingutes ja ilurituaalides on oluline, et kosmeetikatoote tooraine tuleks mahepõllumajandusest.

 Jätkusuutlik ilu

“Kindlasti tasuks teadlikel ilutarbijatel jälgida, et tootele oleks väljastatud rahvusvaheliselt tunnustatud looduskosmeetika sertifikaat, näiteks NaTrue või EcoCert,” rõhutas Voogla. “See tõendab, et toodete kasutamine on ohutu tervisele ning tootmisprotsessid on olnud võimalikult keskkonnasõbralikud ja jätkusuutlikud.” Samuti peab Voogla oluliseks, et kasutatavad kosmeetikatooted oleksid valmistatud Euroopas, mitte Aasias ning vajadusel soovitab kosmeetikaettevõtte taustaga tutvuda, et aru saada, milliseid tootmispõhimõtteid järgitakse. 

“Peame tegema kõik endast oleneva, et me tarbimise ja elustiiliga ei ohustaks tulevaste põlvkondade vajadusi,” pani Voogla südamele. “Ka ilumaailmas on tunda, et seda püütakse üha rohkem saavutada, kaitstes ja austades meie keskkonda ja selle bioloogilist mitmekesisust, samuti koheldes tooraine soetamisel koostööpartnereid ja kogukondi õiglaselt ning luues eetilise majanduse (Fair Trade), mis loob väärtust, mitte ei vähenda seda.” 

Reet Härmat ise kasutab orgaanilise kosmeetikasarja Öli tooteid, mille loomise juures oli ta ise otsast lõpuni tegev. “Kõik Öli tooted sisaldavad ainult kõige puhtamaid, sertifitseeritud orgaanilisi taimseid koostisosi,” julgustas Härmat. Ühtlasi soovitas särav iluspetsialist äsjailmunud raamatut “Pöördeline teekond särava ja noorusliku nahani”. “Raamatu autor Nigma Talib on paljude Hollywoodi staaride nahaarst, kes oskab võidelda kortsude ja stressi vastu õige nahahoolduse ja toitumisega,” rääkis Härmat. “Sain raamatust kinnitust paljudele oma oletustele ja hulgi väärtuslikke nõuandeid, mida jagada klientidele. See silmiavav teos sobiks käsiraamatuks igaühele, kellele on oma tervis prioriteediks – nii ilutegijatele kui naha- ja perearstidele.”

Ohtlike ainete mõju tervisele on raske ette ennustada

Endokriinsüsteemi tööd mõjutavaid aineid seostatakse järgmiste terviseriskidega: neeru- ja rinnavähk, meeste spermatosoidide kvaliteedi ja koguse langus ning noorte liigvarane murdeiga. Mitmete ainete “kokteil” moodustub, kui tootes on kahjulikke aineid rohkem. Paraku ei osutata ohtlikele ainetele kosmeetikatööstuse riskianalüüsides piisavat tähelepanu ning nende tõelist mõju tervisele on raske ette ennustada. 

Meie igapäevastes hügieeni- ja kosmeetikatoodetes leiduvad tavalisemad kahjulikud koostisosad on järgmised:

  • Parabeene leidub meigi-, juuksehooldus- ja habemeajamisvahendites, deodorantides ja antiperspirantides, kehakreemides, päevituspiimades, hambapastades ja dušigeelides. Näiteks metüül- ja propüülparabeeni kasutatakse laialdaselt säilitusainena, et ära hoida antud toodete riknemist põhjustavate seente, bakterite ja hallituste vohamist. Kuna parabeene lisatakse erinevatele hügieeni- ja kosmeetikatoodetele, saavad tarbijad märkimisväärse koguse osalisteks. On väidetud, et parabeenid mõjutavad hormoonsüsteemi tööd, põhjustavad allergiaid ning ühtlasi seostatakse neid pahaloomuliste kasvajate tekkega. Parabeenid läbivad naha kaitsebarjääri ja imenduvad kõikjale organismi, nii et neid on leitud koguni rinnapiimast.
  • Alumiiniumiühendid (aluminium chloride, alumiinium chlorohydrate, aluminium-zirconium) pidurdavad tõhusalt higistamist ja higibakterite lagunemist ning seetõttu kasutatakse neid higistamisvastastes vahendites laialdaselt. Osade teadlaste väitel ent koguneb alumiiniumklorohüdraat kehasse, võib takistada raua imendumist ja soodustada pahaloomulisi kasvajaid.
  • Keemilised päikesekaitsevahendid (Benzophenone-3, Ethylhexyl Salycilate, Diethylhexyl Butamido Triazone, Octyl Methoxycinnamate, Octocrylene, Menthyl Anthranilate, Oxybenzone, Benzoate-4 jt.) on ained, mis naha sisse imendunult absorbeerivad UV-kiirgust. Valdavalt on tegu sünteetiliste kemikaalidega, mis tänu heale imenduvusele võivad kergesti ka vereringesse jõuda. Keemilised päikeseblokaatorid võivad põhjustada veel nahaärritust ja allergiat.
  • Levinud säilitusainete hulgas on ka näiteks bronidox ja bronopol, mis teatud kooslustes moodustavad formaldehüüdi. Viimane on tugev nahaärritaja ja allergeen, mille mõjul nahk vananeb kiiremini. Ka on arvamusi, et formaldehüüdid võivad tekitada vähki.
  • Naftast saadakse destilleerimise käigus odavaid sünteetilisi kosmeetilisi lisaaineid nagu mineraalõli, parafiinõli, parafiinvaha ja vaseliin (Mineral Oil, Petrolatum, Paraffinum liquidum, Paraffin oil, Paraffin wax, Vaselin, Ozokerite, Cera microcristallina, Hydrogenated Polyisobutene, Cyclomethicone). Kõik need vees mittelahustuvad ained moodustavad nahale kandes õhukese kihi, mis takistab naha hingamist, ummistab poore ega võimalda seeläbi jääkainete eemaldumist nahast. Esialgu tekitab see kiht emotsiooni ülimalt pehmest, niisutatud ja siidisest nahast, kuid tegelikkuses võib mineraalõli pidada üheks kahjulikumaks koostisosaks ilutoodetes.
  • Ühtlasi leidub kosmeetikatoodetest lugematuid lõhnaaineid, mida nimetatakse kas parfum või fragrance, ning milledest osad võivad nahka ärritada, allergiaid põhjustada või viia koguni pahaloomuliste kasvajate tekkeni. Enimlevinud sünteetilised lõhnaained on näiteks muskuse nitro- ja polütsüklilised ühendid, mis kogunevad kehasse ning põhjustavad allergiat, nahaärritust, sügelust, peavalu, väsimust, dermatiiti ning pigmendilaike.
  • Emulgaatorid võimaldavad veel ja õlidel emulsioonis seguneda. Sagedamini kasutatakse kosmeetikatoodetes abiainetena emulgeerivad PEG-ühendeid (Polyethylene glycol), mille kahjulikkus ei seisne ainuüksi mitte mürgisuses inimesele, vaid ka keskkonnale.
  • Sulfaate (Sodium laureth sulfate ehk SLS ja Sodium lauryl sulfate ehk SLES) lisatakse vahu tekitamiseks šampoonidele, dušigeelidele, seepidele ja hambapastadele, kuid need häirivad naha loomulikku kaitsekihti. Osad teadlased on öelnud juba vaid 0,5% sulfaate toote koostises võib olla nahale ärritav ja kahjulik. Šampoonides ent leidub SLS-i ja SLES-i enamasti lausa 40%! Sulfaate sisaldavad šampoonid annavad juustele näiliselt puhta efekti, kuid jätavad peanaha ilma kaitsva bakteriaalse mikrofloorata, põhjustades peanahaprobleeme ja juuste väljalangemist.
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.