"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Siseminister: MUPO õigusi tuleks laiendada (1)
02. jaanuar 2021
Albert Truuväärt

"Tegemist on ettepanekutega, mis aitavad arendada Eesti taksonduse valdkonda. On oluline, et kiirelt arenev taksondus käiks ühte jalga ka seadusandluse ja regulatsioonidega," selgitas siseminister Alar Laneman  taksonduse-alaste ettepanekute sisu. 

“30. detsembri seisuga on MUPO tänavu alustanud 264 taksoveoalaste rikkumistega seotud väärteomenetlust, mille raames koostati kokku 241 trahviotsust ja määrati trahve summas 52 180 eurot. Keskmine trahvisumma on olnud ca 216 eurot,” ütles Munitsipaalpolitsei avalike suhete juht Meelika Hunt.

Munitsipaalpolitsei on viimastel aastatel ühe jõulisemalt käsile võtnud taksonduses korra majja löömise, ent tööpõld on selles osas veel jätkuvalt lai – seda näitab nii igapäevane elu kui ka aastat kokku võttev statistika. Sellegipoolest tabatakse igapäevaselt taksoroolist palju juhte, kes seal kindlasti olema ei peaks.

Paadunud pätid roolis, dokumentidest rääkimata

“Keskmine” rikkuja on varasemat karistust omav või korduvalt karistatud isik – ta on karistatud varguste, röövimise, narkootikumidega kauplemise, teise isiku ahistamise eest või on tegemist roolijoodikuga. Sellisele isikule MUPO taksosektor teenindajakaarti ei väljasta ja nii sõidetaksegi ilma kaardita, lootes, et kontrollimisel vahele ei jää,” selgitas Meeli Hunt.

Põhiliseks probleemiks on Hundi sõnul teenindajakaardita või sõidukikaardita teenust osutavad taksojuhid.

“Kõige levinuim rikkumine oli tänavu Ühistranspordiseaduse § 54 lg 4 ehk taksovedu ilma taksoveoloa, sõidukikaardi või teenindajakaardita, mille alusel koostati 194 trahviotsust üldsummas 44 232 eurot,” selgitas Hunt.

“Eeskätt on see probleemiks äpitaksode juhtide puhul. Aastaga on meie patrullid fikseerinud 180 rikkumist, kus äpitakso juhil puudus sõidukikaart ja 33 korral puudus teenindajakaart. Aga on ka juhtumeid, kus puudusid mõlemad,” selgitas Hunt. “Uuema aja trend on see, et juhid kasutavad võõrast identiteeti ehk kasutavad teise isiku accounti.”

Koostöö taksoplatvormidega muutub üha paremaks

Kuna Munitsipaalpolitsei on teinud väga palju selgitustööd ja teemasid arutanud ka sõidujagamise platvormide esindajatega, siis on olukord Hundi sõnul varasemaga võrreldes oluliselt paranenud.

“Kõige parem koostöö on Uberiga, ka Bolti puhul on olukord kõvasti paranenud, järele on tulnud ka Yandex – mõlemad platvormid kustutavad oma platvormilt juhid, kellel kaart puudub. Paranemisruumi on Taxigo puhul, aga loodame, et ka nemad koostööle asuvad.”

Selleks, et taksonduse probleeme paremini reguleerida, on MUPO esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile rea ettepanekuid, mis annaksid MUPOle lisaõigusi kontrolltegevuse läbiviimisel.

Meeli Hunt leiab, et kasuks tuleks  näiteks taksokaartide väljastamise tingimuste karmistamine (taksojuhi koolitus, keelenõude taastamine), samuti teenindajakaardi tähtajalisus.

“Hetkel antakse teenindajakaart välja tähtajatult, samas võib juht toime panna rikkumisi, mis eeldaksid kaardi tühistamist. Mupo teeb varem välja antud kaardiomanike seas pistelist kontrolli ja avastab päris palju juhtumeid, mille alusel kaart tühistada ja uue taotluse esitamisel seda mitte uuesti väljastada. Tähtajalisus annaks siin selgema ülevaate juhi käitumismustrist.”

Siseminister: MUPO õigusi tuleks laiendada

Ka siseminister Alar Laneman on taksonduse probleemi tõstatanud, saates aasta lõpul taksonduse-alaste ettepanekutega kirja ka majandus- ja taristuminister Taavi Aasale.

Laneman tegi ettepaneku kehtestada üleriigilised nõuded taksona kasutatavale sõidukile, sest praegu teeb sõidukite üle järelevalvet vaid Tallinna linn.

Laneman tõi Aasale saadetud kirjas näiteks Maardus end arvele võtnud, kuid tegelikult Tallinnas teenust osutavad taksojuhid ja nende sõidukid, mis Tallinna kehtestatud nõuetele ei vasta. “Rõhutame, et kui juht soovib osutada taksoteenust mujal, kui talle kaardi väljastanud omavalitsuse teeninduspiirkonnas, siis peab ta järgima teises omavalitsuspiirkonnas kehtestatud nõudeid. Seega Maardust sõidukikaardi saanud juht peab Tallinnas teenindades järgima Tallinnas kehtestatud norme,” märkis Laneman.

Lisaks erinevate kontrollmeetmete tõhustamisele soovitas Laneman anda seadusega omavalitsuse korrakaitseametnikele, näiteks Tallinna Munitsipaalpolitseile, vahetu sunni õiguse sõiduki peatamiseks.

“Tegemist on ettepanekutega, mis aitavad arendada Eesti taksonduse valdkonda. On oluline, et kiirelt arenev taksondus käiks ühte jalga ka seadusandluse ja regulatsioonidega,” ütles Laneman Pealinnale taksonduse-alaste ettepanekute sisu kommenteerides. 

“Soovime, et taksoteenus jääks inimeste jaoks mugavaks ja turvalisus tagatuks nii klientide kui ka ümberringsete liiklejate jaoks. Tegemist on ettepanekutega, mille osas sai kaasatud ka Tallinna Munitsipaalpolitseid. Kiirusest olulisem on muudatusettepanekute elluviimise arutamisel neid põhjalikult kaaluda ja kaasata sellesse erinevaid osapooli. Loodame, et õige pea alustatakse erinevate koostööpartnerite ja sihtrühmadega arutelusid,” nentis siseminister.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

olukord
2. jaan. 2021 12:07
https://www.pealinn.ee/koik-uudised/julgeolekujuht-saksa-islamiaarmuslaste-kogukond-detsentraliseerub-n183488