„Üle maailma on analüüsitud eri põhjuseid, kuid üht konkreetset pole leitud,“ rääkis dr Morag Tolvi, kes kaitses Helsingi ülikoolis väitekirja, mille kohaselt surevad nädalavahetustel haiglasse sattunud patsiendid suurema tõenäosusega kui argipäevadel sisse registreeritud haiged. „Vaevalt see ainsa kindla põhjusega seondubki, vaid taustal eksisteerib mitmeid tegureid.“

Seda kinnitavad nii Helsingi ja Uusimaa (HUS) piirkonna haiglate kui rahvusvahelised juhtumid. Väitekirja kohaselt kajastub nn „nädalavahetuse tendents“ lisaks suremusele ka patsientide järelnähtudes.

Põhjaliku uurimuse tagamaad

HUS-is nina-, kurgu ja kõrvahaiguste eriarstina töötava Morag Tolvi väitekirja The Weekend Effect and Readmissions in the Helsinki and Uusimaa Hospital District – Patient Safety in Secondary and Tertiary Health Care aluseks olnud teadustöös vaadeldi haiglasurmade ning haiglast koju jõudnud patsientide esimese 30 ööpäeva aegset suremust vastavalt nende haiglasse saabumise päevale. „Nn nädalavahetuse tendentsist on Soomes varemalt tehtud kaks uurimust,“ rääkis dr Morag Tolvi ajalehele Helsingin Sanomat. „Üks viidi läbi üleriigilisi intensiivravi patsiente silmas pidades ning teine Helsingi ülikooli haigla ajuinfarktide osakonnas. Võib öelda, et HUS on patsientide ohutuse ja ravikvaliteediga seotud küsimustes teerajajaks.“

Väitekirja aluseks oli Helsingi ja Uusimaa piirkonnas aastatel 2000–2013 läbi viidud uurimus, mis põhines ligi 2 miljoni haiglast läbi käinud patsiendi andmetel. Osa neist oli jõudnud EMO-sse kriitiliste terviseprobleemidega, teised kutsutud saatekirja alusel ehk ilma kiireloomulise sekkumise vajaduseta. Kui nädalavahetustel haiglasse tulijad sureksid sama tõenäosusega kui nädala jooksul tulijad, oleks HUS-i piirkonna suuremates haiglates olnud ajavahemikus 2000–2013 surmajuhtumeid üle 3700 võrra vähem. Need surmad, mida nimetatakse „välditavateks“ surmadeks, võivad seetõttu olla seotud nn nädalavahetuse fenomeniga.

Nädalalõpunähtuse tagamaad

Tolvi on kaasatud HUS-i patsiendiohutuse ja ravikvaliteedi uurimisrühma, mida pikalt juhtis HUS-i diagnostikadirektor ja Helsingi ülikooli terviseõiguse professor Lasse Lehtonen, kes oli ka ühtlasi dr Morag Tolvi väitekirja üks juhendajatest. „Tegu on tõsise probleemiga,“ leidis Lehtonen. Ta mainis nädalalõpunähtuse võimalike põhjustena „tervikressurssi“ ja „oskuste ressurssi,“ mis lahti seletatuna tähendavad nädalavahetuse personali hulka ja selle kogemust.

„Kogenud eriarstid on nn „eesliinil“ valves peamiselt tööpäevadel. See tähendab, et nädalavahetusteks pannakse tööle kogenematumad ja alles spetsialiseerunud arste, kes võivad siis silmitsi sattuda nii mõnegi äärmiselt vastutusrikka juhtumiga,“ analüüsis Lehtonen. „Kirurgi amet on meeskonnatöö, kuid nädalavahetustel on väljakujunenud tiim laiali paisatud. Näiteks võivad valves olla erinevatest osakondadest õendustöötajad, kes tavaliselt koos ei tööta. Koostöö võib seega osutuda pingeliseks.“

Tervikressurss omakorda tähendab Lehtoneni sõnul, et kuigi haigla töötab 24/7, on nädalavahetustel kohal vähem meditsiinipersonali. „Siis alles tuleb välja meedikute võime olukordadele kiiresti reageerida.“

Ravikvaliteet paraneb

Lisaks suremusele uuris Tolvi patsientide operatsioonijärgseid kõrvaltoimeid 30 päeva jooksul pärast kirurgilist vahele sekkumist. Need võisid hõlmata näiteks veritsust opereeritud piirkonnas, oksendamist ja iiveldust. Uuritavateks olid HUS-is 2015. aasta jaanuarist märtsini viibinud päevakirurgia patsiendid, kellel esinesid kõrva-, nina- ja kurguhaigused, ortopeedilised või käte ja jäsemete kirurgiat nõudvad probleemid. Kasutati valdkonnauuringute üldnäitajaid, st haiglasse jäämist või sinna naasmist pärast väljakirjutamist.

Väitekirjas seisab, et protseduur sobib päevakirurgiaks, kui pärast seda peab palatisse jääma vähem kui 3% patsientidest. Kui patsient ei naase pärast protseduuri plaanipäraselt koju, vaid peab jääma haiglasse, loetakse patsiendi päevakirurgia ebaõnnestunuks. Tolvi väitekirja kohaselt jäi kõrva-, nina- ja kurguhaiguste patsientidest haiglasse 2% ja 1,4% naasis koju saatmise järel uuesti haiglasse. Ortopeedia ja käekirurgia patsientidest jäi haiglasse 0,7% ning neist 1,1% pidid uuesti haiglasse minema.

„Erinevaid erialasid ei saa omavahel võrrelda, kuna ravivõtted on sedavõrd erinevad,“ tõdes dr Tolvi. „3% künnis oli tunduvalt allpool kõikidel uuritud erialadel.“

Prof Lasse Lehtonen sõnas, et eesmärgiks on raviteenuste kvaliteedi jätkuv paranemine. „Tervishoius valitseb paradoks, et mida rohkem ohtlikest juhtumitest on infot, seda parem on vastava eriala patsientide turvalisus.“

Raviviga või loomulik surm?

Üle maailma sureb 5–10 % haiglapatsientidest. 95–98% surmadest on tingitud haiguste loomulikust kulgemisest. Tolvi väitekirja aluseks olnud uuringu kohaselt oli haiglas surnute ja HUS-ist 30 päeva pärast väljakirjutamist surnud patsientide osakaal 3,2 %. Ootamatute surmade hulka kuuluvad nn iatrogeensed ehk tahtmatult põhjustatud surmad, mil patsient võib näiteks surra pahaloomulise kasvaja operatsiooni või keemiaravi tagajärjel. „Need on sageli nn vältimatud tüsistused, mis tähendab, et need ei ole ravivead, kuid ei ole ka nn „loomulikud“ surmad,“ ütles Lehtonen.

Kõne all olevat nädalavahetuse tendentsi esineb dr Morag Tolvi väitekirja põhjal nii mõnelgi erialal ning lisaks surmadele kajastub see ka patsientide erisugustes vaevustes. Nähtust esineb nii kiirabisse pöörduvatel kui ka plaanilise ravi patsientidel. „Nädalavahetustel tuleks piirata valikulisi ravimeetmeid ja patsientide valiku kriteeriume tuleks täpsustada,“ kirjutas Tolvi oma väitekirjas.

Uuringu kohaselt oli ortopeedias ja käekirurgias pärast päevakirurgilisi protseduure ettenägematute uute visiitide ja haiglasse naasmise risk seotud naissoo, tugevate valuvaigistite koguse ja iiveldusvastaste ravimite vajadusega. Kõige levinumad põhjused olid nii opereeritud koha põletik kui iiveldus või oksendamine.

„HUS on soodustanud sedalaadi juhtumitest teatamist, mis tähendab, et patsiendi turvalisus on paranenud ning järjest vähem esineb varasemaid probleeme. Näiteks on vähenenud ravivead ja patsiendi tuvastamisega seotud juhtumid,“ sõnas prof Lasse Lehtonen.