Aasta viimane nädal algas sajanditagustes ajalehtes peamiselt kokkuvõtetega möödunud jõulupühadest. "Rõõmustawalt tihe tung näib püsima raamatukauplustes. Kaupmehed opereeriwad enamiste laste- ja noorsoo kirjandusega," kirjutas ajaleht Waba Maa.

Nii avaldas Waba Maa 28.detsembril 1920 reportaaži pühadeaegsest pealinnast, millest üks lõik on järgnev:

“Pühade nähtused pealinnas. Hulga aastate järele esimesed rahupühad. Aastaid wältaw sõjamure ja õnnetuste kartus ei tumestanud sedakord jõulupuhkusele andumist. Alles aasta tagasi heidutas meeli õudne sõjatorm otse kodumaa piiril. Kuid tänawused jõulud õnnestasid paljukannatanud Eestit nagu saatuse naeratusena.

Jõulu laupäew. Wiimased ostutalitused kauplustest. Närwiliselt ja otsiwalt karglewad ostjate pilgud wäljapandud kaupadel: paljud ei tea kauplusse astudes, mida õieti wõtta – loodetakse, et midagi sobiwat silma hakkab. Walitakse ühte ja teist, mis kingitusena wõiks üllatada.

Rõõmustawalt tihe tung näib püsima raamatukauplustes. Kaupmehed opereeriwad enamiste laste- ja noorsoo kirjandusega. Ostetakse ka silmapaistwamaid ilukirjanduslisi teoseid, nii et mõnigi raamat müügilt otsa lõpeb, kuigi kaupmehed söandawad kurta, nagu kalduks lugeja maitse lõbu ja kõmukirjanduse poole. Süüdlane wististe sõjast mürgitatud meeleolu: on nähtud nii palju kibedat, tahetakse näha ja kuulda nüüd midagi muud….

Tshekiwiina kaupluste sabad kujunewad närwilikumaks, pikemaks; looklewad kannatamatalt. Kella kahe paigus sulgub ärielu: kauplused suletakse, turul laotakse ülejäänud jõulukuused koormasse ja wiiakse kuhugi warjule. Tänawatel hakkab liikumine harwenema. Wähenewad woorimehed, autod. Pühade talitused koonduwad majadesse. /…/“

Rubriigis “õnnetused ja kuritööd“ on õpetlik lugu sellest, et alkohol ei sobi liiklusesse, ükskõik millise liiklusvahendiga.

“Jõulud – wiinapudel – surm kraawis. Jõulu laupäeva hommiku leiti Harku lähedalt maantee kraawist ümber läinud kahehobuse wanker, mille alt mees surnult wälja wõeti. Mehe juurest leiti tühi wiinapudel. Õnnetu oli Keila Pippenbergi piimamees.“

28. detsembri Tallinna Teataja kirjutab muuhulgas sellest, et 3. jaanuar tahetakse tunnistada Vabadussõjas langenud kangelaste mälestuspühaks, kuid juba esilehel leiavad ära mainimist nii järjekordse toiduaine-laeva saabumine ja vesised talveilmad, mille üle kurdetakse vankumatu järjekindlusega ka 100 aastat hiljem.

“60 000 puuda rukkid tulnud. Esimesel pühal jõudis Rootsimaalt Ameerika aurik 60 000 puuda rukistega Tallinna. Rukkid tulid toitlusministeeriumi nime peale.

Nisujahu laew jõudis pühade laupäewal Tallinna. Kui wähegi jõutakse, algab wäljajagamine linnaelanikkudele juba käesolewal nädalal.

Esimene saanitee tuli wiimasel pühal, kuid kestis ainult üürikene aeg kuna tuul ja wilm sulatas lume linnas õige peal, nii, et saanid ratastele warsti ruumi pidid andma.“

Tallinna Teataja rubriik “Tallinna Sõnumid“ räägib 28. detsembri numbris pealinna ambitsioonikast plaanist trammiliikluse arendamiseks.

“Tallinna tramwaist. Kewadel otsustas linnawolikogu riigiwalitsusest 1 800 000 marka laenu nõutada, et Tallinna tramwai liikumist korraldada. Riigiwaranduste ülewõtmise komisjonilt ja sõjawäe walitsuselt osteti mitmed tarwitusele kõlbmata autod. Nende mootorid parandati Rotermanni wabrikus ära ja asetati mootorwagunile endised konka wagunid külge. Üleeila tehti niisuguse tramwaiga suuremaid kaitseid, mis õige hästi korda läksid. On loota, et meie sel teel warsti ajutise tramwai saame. Nagu kuulda, on ka Saksamaal pruugitud automobiilid ja nende mootorid selleks otstarbeks ära kasutatud.“

Kuulutuste rubriigist võib leida üleskutse kaupmeestele äri laiendamiseks Kaug-Idasse.

“AUSTATUD KODANIKUD! Meil on au Teile teatada, et oleme awanud Shanghais meie Kaubamaja Kaugeida jaoskonna, ja pakume Eesti ärimeestele ja tehastele otse istanduste pealt Hiina teed, puuwilla, toorest siidi, kanepid, riisi, pipart j.n.e.

Siis – looma tooreid nahku, lameli ja lamba willa, raswa, taime õli j.n.e.

Julgeme loota, et Eesti ärimehed oma järelpärimistega meie poole pöörawad ja meie wastame nende küsimiste peale ajawiitmata.
Palume meile pakkuda Tallinna kilu, Port-Kunda tsementi, paberid j.n.e.
Meie ärisõpradele palju suguwennaliku terwitusi!
Jääb
ESTHONIAN TRADING CO.
M.K. MALKOW  & CO“

Kole lipp ja habemikud vastu tahtmist

1920. aasta 29. detsembri Waba Maa Rubriigis “Tallinnast“ muretsetakse inetu riigilipu pärast ja räägitakse. veidrast olukorrast, kus politsei jõululaupäeval jõuga habemeajamisärisid sulges.

“Ärakulunud Wabariigi lipp Balti jaama katusel. Suwe algul üleslaotud wabariigi lipp Balti waksali katusel on täiesti ära pleekinud ja tuule käes ärakulunud, nii et raske on teda äratunda. Oleks aeg sarnast lippu uuendada, kohal, kus läbikäimine elaw.

Habemikud jõulud Tallinnas. Habemikkudel juhtus tänawu jõululaupäewal isewärki wiperus: paljud nendest jäid pühadeks habemikuks.
Lugu oli järgmine: Tallinna linnawolikogu poolt 17. märtsil 1920 wastuwõetud ja “Riigi Teatajas“ nr. 59-60 välja kuulutatud sunduslik määrus juukselõikamise ja habemeajamise töötubade kohta Tallinnas ütleb, et juukselõikamise ja habemeajamise töötoad on awatud igapäev kella poole 9 kunni poole 7 õhtul. Niisugust keeldu, ei kaudset ega otsekohest, jõululaupäewase töö kohta tähendatud määruses ei leidu. Ka ei olnud politsei poolt mingisugust korraldust tehtud juukselõikamise ja habemeajamise äride rutemine sulgumiseks. Ja nii oli siis meespublikumil teadmine, et võimalik on weel jõululaupäewal oma näosileduse eest hoolt kanda.

Jõululaupäewal, keskpäewa paiku aga hakati politsei poolt järsku juukselõikamise ja habemeajamise ärid läbi käima ja waljult tähendatud äride silmapilkset sulgumist nõudma. Mõnel pool olla isegi protokollisid tehtud üleaja lahtioleku kohta. Ja nii siis jäid hilisemad tulijad äride uste taha, teiste hulgas ka kõik need äriteenijad, kes kella 2 järele, mil ärid suluti, habemeajaja juure tahtsid minna. Hea meel, kellel habemenuga kodus ja kes sellega ümber oskas käia, teised pidid jõulupühal tahes ehk tahtmata “äripäewa“ näoga ümber käima. /…/“

[Nagu hiljem selgus, oli  politsei siiski oma volituste tasemel, lähtudes hilisemast määrusest, mis pärit sama aasta aprillikuust]

Järgnev krimirubriigi uudis on üsna kiretu, ent samas detailne ülevaade ühe inimese allakäigust ja surmast.

“Surm alkohooli liigtarwitamise tagajärjel. 23. kp. tuli Rataskaewu t. “Londoni“ söögisaali keegi kerjus. Raha saades, palus ta weel lõunat, mida temale ka anti. Seda ärasüües kukkus ta äkitsi surnuna maha. Politseid kohale kutsudes tunti temas parandamata alkohitarwitaja, endine kingsepatööline Ferdinand Riis ära, kes joomise pärast kewadest saadik enam tööd ei teinud. Surnukeha wiidi linna haigemajasse lahtilõikamiseks.“

29. detsembri Tallinna Teataja tõi juba paremaid sõnumeid, sest jõuluaegne jahukriis oli uueks aastaks leevendust saamas.

“Nisujahu laew, mis Tallinna elanikkudele pühade saia tooma pidi, jõudis nii hilja kohale, et eile alles laewa tühjendada saadi. Täna jagatakse kaupmeestele orderid wälja ja jahu wäljajagamine hakkab homme ja ülehomme. Iga elanik saab kolm naela, 35 marka nael. Uue aasta wõib siis walge saiaga wastu wõtta.“

Suur dünamiidiplahvatus sadamas

Sama kuupäeva Päewaleht üllatab hämmastava operatiivsusega – pärastlõunal ilmunud lehe esiküljel räägitakse samal päeva hommikul toimunud plahvatusest. See on kahtlemata operatiivse reageerimise kõrgeim tase tollases ajakirjanduses. Sündmus oli samuti kahtlemata ainulaadne.

“Suur Dünamiidi plahwatus Tallinna sadamas.
3 inimest surma saanud, üks maja täiesti purustatud. Plahwatuse koht.

Täna hommikul kell ¼ 12 oli sadamas läänemuuli ehitamise juures dünamiidi plahwatus. Ehituse piirkonnas, kiwimüüri ääres oli wäike puumaja, kus dünamiidi padrunid laaditi. Sagedasti käisid töölised-naised seal soendamas, kes õnnetuse silmapilgul eemal olid.

Plahwatuse tagajärjel
on puumaja täiesti pilbasteks lõhutud ja ümbruskond puu- ja lauatükkidega täis külwatud. Mitukümmend sammu eemal on pikad puupeerud otseti puuseinasse tunginud. Lähedal olewa maja aknad on purustatud. Niisama ka kaswajad puud kannatada saanud.

Inimeste ohwrid.

Plahwatuse ajal on mitmed töölised puumajas töötanud. Kui mitu nimelt, ei olnud weel kella 12 ajal teada. Surmasaanuid on 3. Üks poisikene ja kaks wanemat meest. Teine wanem mees awaldas weel elumärke, kuid suri teel haigemajasse. Nimed olid esialgu weel teadmata.“

Järgmise päeva Waba Maa räägib samuti plahvatusest, ent uut infot justkui ei lisa.  Ühel või teisel põhjusel räägiti pigem soodustuste piiramisest rikastele linlastele ning tasuta uisuväljakupäevadele.

“Jõukamad linnaelanikud jäävad ilma tshekileivata. Eile oli linnawalitsusel leiwawarustuse asjus pikem nõupidamine, kus selgus, et linnal odawahinnalist tshekileiba andes wõimata on mitmemiljonilisi summasid “kõrwa“ maksta. Detsembrikuus näit. maksis walitsus 8 miljoni marka leiwale juurde.

Sel põhjusel peeti tarwilikuks edaspidi leiwaandmist nii korraldada, et tshekkidega saaksid leiba ainult kehwemad linnaelanikud, kes sellekohaste tunnistustega warustatud. Teistele antakse ligikaudu sisseostu hinnaga.
/…/

Maksuta liuwäli kooliõpilastele. Linnawalitsus on otsustanud “Kalewi“ liuwäljal kaks korda nädalas Tallinna kooliõpilastele maksusta uisutamist korraldada, nimelt esmaspäeval ja neljapäeval kella 2-5 p.l.
Iga korra pealt maksab linn “Kalewi“ seltsile 500 marka kasu.“

Viina ja leiba!

Aasta eelviimane Tallinna Teataja peab esilehel kõige olulisemaks uudiseks seda, et viinahind on tõusnud ja Tallinn saab vilja ostmiseks riigilt toetust.

Isiklikuks tarwituseks müüdawa piirituse hinda tõstetud. Wabariigi walitsus otsustas eilasel koosolekul tarwituseks müüdawa piirituse hinda 1. jaanuarist 1921. a. alates tõsta 30 margani kraadi eest. Selle otsuse järele maksab restoranidele, einelaudadele j.t., niisama ka tshekkide järele antawa piirituse toop 270 marka. Likööri ja napsi wabrikud saawad piiritust endise hinnaga.

Tallinna linn saab jaanuari kuul leiwawilja muretsemiseks 3 ja pool miljoni marka toetust.

Wabariigi walitsus otsustas Tallinna linnawalitsusele jaanuarikuul leiwawilja muretsemiseks kuni 3 ½ miljoni marka toetust lubada tingimisega, et leiwa naela hind üle 10 marga ei tõuse.“

Pisut täpsemalt räägitakse ka eelmisel päeval sadamas juhtunud plahvatusest.

“/…/ Plahwatuse tagajärjed. Siiamaale kindlakstegemata põhjustel juhtus eile plahwatus, mis kuuri täiesti purustas ja temas töötawad kaks töötlist,. Õunapuu ja Treialti ja ladu wahi Alaweri surmas. Õunapuul olid peale plahwatuse küll weel elumärgid juures, kuid ta suri ilma meelemärkusele tulemata. A. Treialti, 16-aastase poisikese, paiskas õhusurumine umbes 3 sülda eemale kivide peale. Kõigil õnnetutel olid riided puruks rebitud ja kondid murtud, kuna ihunahk wõrdlemisi terweks jäänud.
Kuurist jäid ainult rusuhunnikud järele. Lauakillud on kuni poole wersta kauguseni paisatud. Mitme lähemal olewa maja aknadki on purustatud.

Plahwatuse põhjused. Rusuhunniku ärakoristamisel leiti puuda osa dünamiiti, mis hommikul wälja oli antud, tükkide wiisi alal. Nii ei ole siis see dünamiit õnnekombel mitte plahwatanud. Wastasel korral oleks purustus palju hirmsam olnud. Plahwatanud on ainult 5-7 naela osa dünamiiti, mis padruni sees oli. Põhjustena võib oletada seda, et Õunapuu, kes padrunite täitjaks oli, dünamiiti mõne raudasjaga surus, ehk et ta pistongi seadmise juures selle õnnetul kombel põlema süütas.“

Leivajahu erafirmale, vildid raudteelastele

Rubriigis “Tallinna sõnumed“ silub Tallinna Teataja toimetus elegantselt väikest segadust faktidega ja annab ülevaate vildihindadest.

 “36 000 puuda rukkid tulnud. Teatasime teisipäewal, et 60 000 puuda rukkid tulnud, tõepoolest on tulnud 36 000 p. ja mitte toitlusministeeriumile, waid aktsiaselts “Silwa“´le. “Silwa“ mõtles rukkid tsellulosewabriku, wabrikantide ühisuse ja oma metsatööliste wahel ära jagada. Tulnud rukkid on kõige odawamad, mis senini tänawu wäljamaalt ostetud, maksavad 520 marka p. (420 Rootsi krooni tonn). Toitlusministeeriumile tellitud rükid, mis lähemal ajal Tallinna jõuawad, tulewad märksa kallimad.

Raudteewalitsus Saksamaalt wiltisid tellinud. Raudteewalitsus on neil päewil Saksamaalt 2000 paari nahktaldadega wiltisid tellinud raudteeteenijatele hinnaga 210 Saksa marka tükk.“

31. detsembri Waba Maa tundub teemade poolest võrdlemisi argine, päevauudiste all jääb silma küll üks haiguspuhang, mis tänases tõlkes vist meningiiti peaks tähendama.

Unetõbi Soomes. Soomes on unetõbi praegu laiali lagunemas. Juba Helsingis üksinda on senniajani 81 haigeks jääjat registreeritud, kellest 8 ära on surnud. Arwatawasti olla aga haigeksjääjate arw palju suurem. Ka Tamperelt ja Kuopiost on unetõbe laialilagunemise üle teateid saadud.

Piimaäri reguleerimine ja leivaga varustamine

Pealinna uudiseid vahendavast rubriigist saavad väikekaupmehed teada, et peavad hakkama linnale senisest rohkem kauplemismaksu maksu maksma.

“Turult lahtistelt laudadelt piimasaadustega kauplejate platsihinde otsustas linnawalitsus uuest aastast kõrgendada wastawate kaupluste patendimaksu kõrguseni.

Teatawasti on wiimasel ajal sarnaste kauplejate arw tuntawalt suurenenud. Nad käiwad maad mööda ringi kaupasid ostmas. Ehk nende “äritulud“ küll palju wähemad on kui alaliste kaupluste omanikkudel, ei müü nad oma kaupasid aga sugugi odawamalt, waid ümberpöördult, aitawad kaasa hindade tõusmisele.“

Teistest sajanditagustest Tallinna ajalehtedest pisut enam pingutas uus-aasta tervitustega 31. detsembri Päewaleht, andes ühtlasi teada, et leht hakkab alates 1921. aastast ilmuma suisa seitse korda nädalas. Aasta viimases numbris polnud sarnaselt tänastelegi lehtedele kuigi palju uudislikku, päevauudiste rubriigis ilmunud järjekordne leivateemaline lugu võtab ilmselt kokku kogu tollase esimese rahuaasta 1920.

“Leiwaga warustamise küsimus. Eile jätkati nõupidamist linnaelanikkude leiwaga warustamise asjus. Jõuti otsusele, et kõigihle linnaelanikkudele wõimata on tshekilepiba alla oma hinda anda. Linnal tuleks miljonid juurde maksta.

Otsustati esimest weebruarist ainult kõige kehwemaid tshekileivaga warustada. Jõukamad ja suurema palga saajad peawad omale kas ise leiba muretsema ehk ka linnalt selle hinnaga ostma, mis leib omal maksma läheb. Suurt hindade tõusu tahetakse turul sellega ära hoida, et linn oma leiwale wõimalikult odawama hinna määrab.“

1920. aasta 31. detsembri Tallinna Teataja annab aimu, kui kannatlik pidi olema tollaste rongireisijate meel ning kui vähe oli vaja, et aasta viimasel päeval halvas valguses ajalehte sattuda.

“Tallinna sõnumid.

Rongide hiljaksjäämisest. Wiimastel päewadel on Narwa poolt tulewad reisijate rongid hiljaks jääma hakanud. Nii tuli 29. detsembril k.a. kella 5 rong alles kella 9 ümber sisse. Nagu kuulda olla hiljaksjäämise põhjuseks raudteel märjad puud.

Ulakus. 29. dets. tehti protokollid Freidrich Engelhardti ja Albert Ditni pealekes joobnud olekus tänawal lärmitsesid ja rahu rikkusid.“

SEOTUD LOOD: 
100 aastat tagasi: salasuitsud, olematu elektrivool ja jätkuvalt ähvardav nälg
Tallinna uudised 100 aastat tagasi: leivahinna tõus, töölisstreik ja kehvad voorimehed
Täna 100 aastat tagasi: valik uudiseid 4. detsembrist 1920