"Seda on kindlasti parem teha läbi perearsti süsteemi, kellel on pikaajaline kogemus, kellel on teadmised oma patsientide murede kohta, kellel on ligipääs terviseandmetele ja kellel on ka väga otsekontaktne suhtlus terviseametiga," leidis sotsiaalminister Tanel Kiik, miks koroonavaktsineerimist ei ole otstarbekas teha apteekides.

“Teha seda kuidagimoodi läbi apteekide oleks kindlasti keerulisem, kuna seal ei ole sellist ligipääsu inimese terviseandmetele,” ütles Kiik, kelle hinnangul ei ole apteekidel reeglina ka võimekust tagada patsientide ohutus.

Perearstidel on spetsiaalsed ruumid

“Tihtipeale apteegid asuvad ju näiteks kaubanduskeskuste pindadel ja mujal üldkasutatavates ruumides,” selgitas Kiik. “Mitte nagu perearstid, kes tegutsevad eeskätt tervisekeskustes just nimelt tervisevaldkonnale mõeldud pindadel ja saavad oma töökorraldust nii sättida, et näiteks kõrgema nakkusriskiga inimesed ei puutuks kokku teiste patsientidega.”

Eesti Proviisorapteekide Liit (EPAL) on siiski seisukohal, et apteeke ja apteekreid tuleb kaasata elanikkonna COVID-19 vastasesse vaktsineerimisse nii nagu seda tehakse teistes riikides.

EPAL-i juhi, proviisor Ly Rootslase sõnul aitaks apteekide ja apteekrite kaasamine COVID-19 vastases võitluses saavutada tõhusamaid tulemusi. “Kuigi riik on öelnud, et vaktsineerimine on korraldatud läbi perearstikeskuste, siis ei pea me seda õigeks. Mida rohkem tervishoiu osapooli on hõlmatud, seda paremini suudame oma inimesi kaitsta, eriti siis kui vaktsineerimine jõuab laiemate massideni. Kogu tervishoid peaks töötama patsiendi keskselt ja tema tervise huvides,” selgitas Ly Rootslane.

Gripi ja puukentsefaliidi vastu vaktsineeritakse apteekides

Viimase kolme aasta jooksul on tema kinnitusel apteekides läbi viidud gripi ja puukentsefaliidi vastast vaktsineerimist. Ainuüksi sel sügisel sai apteekides gripi vastase kaitse ligi 14 000 inimest, kellest kolmandiku moodustas riskirühm. “Apteekides on vaktsineerimiseks vastavad ruumid, tagatud on ligipääsud tervise infosüsteemile, olemas on kõik vajalik eluohtlike kõrvaltoimete haldamiseks ning võimalik on eelregistreerimine,” kinnitas ta ning lisas, et praegu on Eesti apteekides kokku ligi 50 kabinetti, kus saab vaktsineerimist edukalt läbi viia.

Rootslane kinnitas, et erinevate uuringute kohaselt hindavad Eesti inimesed apteeke vaktsineerimiskohana väga kõrgelt. “Apteegid asuvad kergesti ligipääsetavates asukohtades, on pika lahtiolekuajaga ja töötavad sageli ka õhtul ning nädalavahetustel,” nentis Rootslane.

Eestis kehtiva seadusandluse kohaselt tohivad vaktsineerida vaid tervishoiutöötajad. EPAL on aga seisukohal, et tulevikus võiksid seda teha ka vastava väljaõppe saanud apteekrid nii nagu paljudes Euroopa riikides – Ühendkuningriigis, Saksamaal, Taanis, Portugalis, Iirimaal ja Maltal.