"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
ABIKS ISLANDI KOGEMUS: kampades hulkumist aitavad ennetada huviringid (0)
05. jaanuar 2021
Mats Õun/Illustratiivne pilt

"Kõik see, mis pealinna koolides puudutab huviharidust, sporti ja vaba aega, toimib väga hästi ning ka Planet Youthi mudel näitab, et Tallinn liigub õigel teel," ütles TSTA tervisesektori peaspetsialist Kadri Hunt. "Islandi ennetusmudel aitab koolides läbiviidud küsitlustele toetudes märgata noorte riskikäitumise võimalikke põhjusi ja vajadusel ennetavalt sekkuda."

Tallinna sotsiaalhoolekande- ja terviseosakonna (TSTA) tervisesektori peaspetsialist Kadri Hunt ütles, et Tallinnas rakendatakse laste- ja noorte riskikäitumise vähendamiseks n-ö Islandi ennetusmudelit, millest on välja kasvanud võrgustik Planet Youth.

Laps hulkumise asemel huviringi

Selle Islandil välja töötatud ja seal edukalt rakendatud mudeli idee seisneb kodu, kooli ja kogukonna koostöös, ühises vastutuses. Mudeli üheks põhimõtteks on laste ja noorte vaba aja sisustamine, huvitegevuse toetamine ning vanemate vastutus, aga ka koolikeskkonna muutmine.

Koostöös SA Tallinna Koolitervishoiu, Tallinna Noorsoo- ja Spordiameti ning Justiitsministeeriumiga teeb TSTA tihedat koostööd tõenduspõhiselt eduka mudeli toomiseks Tallinna koolidesse.

Hunt ütles, et Tallinn panustab laste huvitegevusse ja ka tasuta huviringide kättesaadavusse palju ning erinevaid võimalusi tuleb iga aastaga juurde.

“Planet Youthi mudeli puhul on oluline see, et lapsel ei tekiks n-ö hulkumise aega ja tema aeg oleks aktiivselt sisustatud – just see tõi Islandil tulemused juba 10 aastaga,” sõnas ta.

Nimelt, 1990. aastate alguses tarvitasid Islandi noored tubakat ning alkoholi ja narkootikume Soome ja Taani järel kolmandana enim Euroopas. 1998. aastal otsustas Islandi valitsus pakkuda õpilastele võimalikult palju huviringe, et nad saaksid kampades ringi hulkumise asemel oma aega mõistlikumalt veeta.

Selleks loodi koostöövõrgustik, mis ühendas nii kohalikke omavalitsusi ja lapsevanemate ühendusi, koole, tervishoiuasutusi, spordikoole kui ka kõiki teisi vaba aja veetmise võimaluste pakkujaid. Eesmärk oli see, et iga Islandi õpilane osaleks mõnes huviringis, aga kooli kõrval pidid lapse eest vastutuse võtma ka tema vanemad.

Praeguste uuringute järgi tarbivad õpilased Islandil alkoholi pea kümme korda vähem kui 1998. aastal.

Koolikeskkond tekitab kolmandikus lastest stressi

Hunt selgitas, et Tallinna Sotsiaalhoolekande- ja Terviseamet ning SA Koolitervishoid viivad iga kahe aasta järel Tallinna munitsipaalkoolide 15–16-aastaste õpilaste seas läbi uuringu, mis puudutab erinevaid valdkondi.

Uuring sisaldab valikvastustega küsimusi suhete kohta pere ja sõpradega, suhtumise kohta kooliskäimisse, vaba aja veetmise ja spordiga tegelemise, erinevate legaalsete ja illegaalsete uimastite tarvitamise jm kohta.

Küsitlus on anonüümne ning aitab saada olulisi usalduslikke andmeid noorte suhtumise ja käitumise hindamiseks, et oleks võimalik Tallinna linna erinevatel tasanditel planeerida tõenduspõhist ennetustööd.

Uuringu sihtgrupp, 15–16-aastased noored on sageli alustanud alkoholi tarbimist 11–13-aastaselt. Islandi pikaajalised uuringud kinnitavad, et kui 11-aastaselt alkoholi tarbimist alustanu teeb seda 16-aastaselt korduvalt, siis see, kes alustab 16-aastaselt, tarbib edaspidi alkoholi vähem, ja oht jäädavaid tervisekahjustusi saada on väiksem.

2019. aasta küsitluse tulemused Tallinna koolides näitasid, et ligi 20%-l poistest ja peaaegu 30%-l tüdrukutest on raske oma vanematega isiklikke muresid arutada ja peaaegu 50% küsitletutest (kokku osales 2019. aasta uuringus 4292 nii eesti kui ka vene rahvusest noort) ütles, et vanemad ei hoia nende vaba aja veetmisel silma peal.

Ka märkis u 35% noortest, et nad on koolis õppimisest peaaegu alati või tihti tüdinenud. Ligi 45% poistest ning üle 50% tüdrukutest vastas, et nad ei tegele üldse spordi ega liikumistreeningutega väljaspool kooli.

Võrreldes 2014., 2016. ja 2018. aasta uuringuid, ilmneb, et nende laste arv, kes leiavad, et koolis õppimine on mõttetu, kasvab, nagu ka õppimisest peaaegu alati või tihti tüdinenud laste arv. 2018. aasta uuringu kohaselt tekitab koolikeskkond üle kolmandikus noorukites stressi.

Kool ja kodu peaksid vastutama koos

Islandi ennetusmudelis mängib suurt rolli lapsevanemate vastutus ja panus oma lapse tegevuse jälgimisel. Oma mõju on selles ka lapse, tema vanema ja kooli vahel sõlmitud lepingul, milles on kirjas ka lapsevanema kohustused, mis on sõltuvalt lapse vanusest erinevad.

Hunt lisas, et lepingus sõnastatud teemade puhul on oluline ka koolipoolne toetus vanematele: “Ühelt poolt koolitused vanematele, vanemlike oskuste arendamine jms, teiselt poolt õpetajate pädevuse ja motivatsiooni tõstmine, võimestamine ja toetamine kohaliku omavalitsuse poolt.”

“See ei ole päris niimoodi, et teeme lapsevanema ja kooli vahelise lepingu 1. septembrist ja meil rakendub Islandi mudel – see on tegelikult pikaajaline töö, mis peab pihta hakkama koolikeskkonna muutmisest ning kooli ja kodu vahelisest koostööst,” ütles Kadri Hunt, et riskikäitumise ennetamine on projekti üks külg, sisu aga hoopis sügavam.

“Me oleme koostöös linnaosadega planeerinud oma tegevuskavasid praegu niimoodi, et vähemalt üks kool igast linnaosast hakkab seda mudelit rakendama,” selgitas Hunt, et tegu on projektiga, mille juurutamine nõuab aega.

Hunt ütles, et Planet Youthi mudelit on raske üks ühele rakendada, sest kõik oleneb riigist ja kogukonnast ja väga paljudest muudest asjadest.

“Aga Islandi kogemus näitab, et väga oluline on just see, et lapsevanem vastutab selle eest, et tema laps käib huviringis, on õigel ajal kodus, et tal on kõik õpitud ja kõht täis,” selgitas ta, et tähtis on vastastikune koostöö kooli ja lapsevanema vahel.

Olemas on mahukas andmestik, tööriistad ja nüüd ka ressurss

Tallinnas koordineerib laste ja noorte riskiennetust igas linnaosas terviseedendaja, kes teeb koolidega koostööd. Küsitluste järel saadetakse iga kooli andmed koolile konfidentsiaalselt ning linnaositi erinevate probleemide võrdlust ei tehta.

“Selleks, et ei tekiks võrdlusmomenti ja näpuga näitamist, on iga kooli andmed tema enda käes, aga kui näiteks linnaosal on kooliga väga hea koostöö, siis saab ta neid andmeid oma tegevuste plaanimisel vajadusel kasutada,” selgitas ta, et linna erinevate piirkondade murekohad tulevad samuti uuringutest välja.

Ta lisas, et Tallinnas linnaositi suuri erinevusi uuringute tulemustes ei ole. “On varieerumisi kooliti. Näiteks x koolis on energiajookide tarbimine oluliselt kõrgem kui mujal Tallinnas. Ja see konkreetse kooli tulemus annabki just sellele koolile aluse tegevuste planeerimiseks,” tõi ta näiteks.

“2021. aastal on meil tulemas juba viies uuring ning me oleme käinud konverentsidel ja koolitustel, linnaosade terviseedendajad käisid ka Islandil seda mudelit õppimas – nii et meil on olemas tohutu andmestik ja tööriistad ja nüüd ka ressurssi, et vajadusel sekkuda,” ütles ta, et Islandi mudeli puhul on oluline kooli ning kodu koostöö, aga ka hariduspoliitika – sealhulgas riigi panus.

Alaealiste õigusrikkumiste ennetamise projekt

Norra rahastuse toel ja justiitsministeeriumi eestvedamisel käivitus 2019. aasta lõpul ka projekt “Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine”, millega toetatakse alaealiste õigusrikkumiste vähendamist ning taastava õiguse laiemat kasutamist Eestis.

Selle projekti eesmärk on toetada alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reformi: aidata praktikasse tuua uusi lähenemisviise, jätkusuutlikke lahendusi, mõjusaid sekkumisi, efektiivseid koostöövorme ja -mudeleid ning ajakohastada valdkonna spetsialistide teadmisi ja oskusi.

Sedakaudu suureneb noorte vastutustunne ja arusaam õigusrikkumise tagajärgedest, mille tulemusel panevad noored toime vähem korduvõigusrikkumisi.

Projekti raames on toimunud ja toimuvad koolitused, mis toetavad erinevate spetsialistide tööd laste ja noortega, kes õigussüsteemiga kokku puutuvad.

Alanud aastal on käivitumas uuring eesmärgiga analüüsida, milliseid lühisekkumisi tuleks alaealiste ja noorte õigusrikkumiste puhul eelkõige trahvimise asemel kasutada.

Lisaks on ettevalmistamisel alaealiste hälbiva käitumise uuring, mis on kordusuuringuks 2006. ja 2014. aastal läbi viidud uuringutele. Viimane uuring annab parema pildi noorte riskikäitumisest Eesti eri paigus.

Projekti tegevustega saab lähemalt tutvuda Justiitsministeeriumi kodulehel ja see kestab kuni 2023. aasta aprilli lõpuni.

Loe Planet Youthi kohta ka SIIT.

 

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.