"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
VIDEO! Härma: COVID-maraton pole veel läbi (1)
06. jaanuar 2021
Mats Õun

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma märkis kolmapäevasel pressikonverentsil COVID-19 hetkeolukorra kohta, et on näha stabiliseerumise märke, kuid kiirema languseni läheb veel aega. "Koole ei saa võtta ühetaolisena 1. klassist kuni doktorantuurini," ütles sotsiaalminster Tanel Kiik, et 1.-6. klassi lapsed ei saa distantsõppel olles kontaktõppega samas mahus haridust ja seega täielikku distantsõpet pigem ei rakendata. 

“COVID-maraton pole veel läbi, aga kindlasti võime näha, et pikem osa on seljataga. Euroopa haigestumine on stabiliseerunud ja näitab langusrendi. Kiirema languseni läheb veel aega. Samas on Euroopa olnud ulatuslike piirangute all juba oktoobrist,” rääkis Härma. 

Härma sõnul on ka Eestis näha stabiliseerumist, kuid ööpäevaga tuli juurde 723 uut naktunut ning 14 päeva haigestumine 100 000 elaniku kohta on 550. “Haigestumise intenvsiivus on kõrge, vaid Ida-Virus on näha väikest langustrendi,” ütles ta. 

“Loomulikult peame lähiajal arvestama mõningase tõusuga, sest pühade ajal testiti vähem,” nentis Härma.

Tema sõnul on vanuseliselt näha, et nakatusid peamiselt tööealised inimesed, samas töökohal nakatumisi oli vähem, kui tavaliselt ning ka koolivaheajaga seotult on näha, et lähikontaktsete arv on läinud jõuliselt madamalaks.

“Pühade ajal oli rohkem sissetoodud juhte, Venemaalt ja Soomest. Eelmisel nädalal 119 sissetooodud juhtu,” ütles Härma.

Härma tõdes, et Euroopa suremus on stabiliseerunud, kuid Eestis surmajuhtude osas liigutakse siiski kasvutrendis. Keskmine vanus on 79,2 aastat. “Hetkel Eestis liigsuremust ei esine,” kinnitas ta.

Kiik: alg- ja põhikooli lastel on distantsilt keeruline õppida

Sotsiaalminister Tanel Kiik sõnas, et praegu ei tohi muutuda ettevaatamatuks, sest stabiliseeruvast olukorrast võib väga kiiresti saada tõus.

“Käesolevast aastast jõustus muudatus, et haigushüvitist makstakse alates 2. haiguspäevast: 2.-5. päevani maksab seda tööandja ning alates 6, päevast haigekassa – kutsun kõiki üles seda võimalust kasutama,” ütles ta.

Kiik tunnustas neid tööandjaid, kes on oma töötajatele juba varem maksnud hüvitist alates 2. haiguspäevast. “See, et töökohtades on nakatumine vähenenud, on seotus just kaugtöö ja pühadega,” sõnas ta.

Kiik ütles, et nädala lõpuks on Eestis vaktsineeritud üle 10 000 inimese ja kuu lõpuks 40 000.

Vastates küsimusele, kas koole oleks mõistlik hoida veel mõnda aega distantsõppel, ütles Kiik, et 1.-4. ja 5.-6. klassis on lastel distantsilt päris keeruline haridust omandada sama mahuga nagu kontaktvormis, ses väiksemad lapsed vajavad rohkem abi ja motiveerimist.

“Eestis on palju selliseid peresid, kus pole nii palju infovahetusseadmeid, et kaugtööd saaksid teha nii vanemad kui ka lapsed. Tuleb teha raskeid valikuid ja pigem pakkuda võimalust kontaktõppeks. Gümnaasiumi ja ülikooliga on teine lugu: gümnaasium on vabatahtlik ja üliõpilased on oma erialad ise valinud,” lisas ta. 

“Koole ei saa võtta ühetaolisena 1. klassist kuni doktorantuurini,” märkis Kiik.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

piitsa ja präänikut
6. jaan. 2021 13:04
Tootmine muudkui rajult käima ja vaktsineerima mis muud elik Prüsselist piitsa ja präänikut. Nii ju tegelt on. Prüsselist fondid ja limiidid ja kõik töhe täpselt nii tehakse Moskoovias ja kohekindlasti ka Taevaaluses. Ja muide ilmselt on ka edu.