"Enamus ideid, mis pääsesid hääletusele, on hästi käega katsutavad ja arusaadavad inimestele. Looksid uusi vaatamisväärsusi, uusi maamärke ja miks mitte visiitkaarte Tallinna asumitele ja Tallinna linnaosadele," rääkis Lasnamäe linnaosa vanem Vladimir Svet, tutvustades 99 kaasava eelarve ideed, millega saab tutvuda Tallinna kodulehel.

99-st ideest, mis jäid kaasava eelarve hääletamise jaoks sõelale, leiab üsna omapäraseid. Näiteks tuli Kalamaja inimestelt idee rajada Kass Augusti promenaad Kopli tänavale Telliskivi tänava juurest kuni Salme trammipeatuseni.

“Seal Rimi pool küljes Kopli tänaval puudub praegu jalakäijate tee. Seal on praegu kahesuunaline autotee, on parkimist kahtepidi ja siis jalakäijad, suures osas ka lapsed kõnnivad seal autode vahel ja see ala on kuidagi jagamata,” kõneles Kass Augusti promenaadi idee sünnist projekti esitaja Ülle Maiste.

Kass August on muuseas täiesti olemas – elab promenaadiks mõeldud ala vastas üle tee majas. Kass sai kassisõprade seas kuulsaks kui ta ükskord paariks nädalaks kodunt kadunud oli ning leiti lõpuks üles Lasnamäel. Kassist sai ka Kalamajas kuulsus ning tal on isegi omanimeline Facebooki lehekülg. Sellise jalutajakassi sidumise mõte tuli üsna projekti lõppjärgus.

“Naabritega mõtlesime, et mida teha ja kus on see probleem enda kodu ümbruses, kus me saaks teha seda keskkonda paremaks. Augusti nimi ise tuli viimasel hetkel, kuna me tahtsime, et see jääks inimestele kuidagi meelde, seepärast nimetasimegi selle kass Augusti promenaadiks,” tunnistas Ülle Maiste.

Ideed, mida kaasava eelarve raames esitati, hõlmavad asju seinast seina, ent enamasti soovitakse ikka linnaruumi kuidagi paremaks ja toredamaks muuta. Kass Augusti promenaad looks Kopli tänaval jalakäijatele ilmselgelt preagusest parema lahenduse.

“On väga palju projekte, mis puudutavad olemasolevate haljasalade ja parkide korrastamist. On päris palju ettepanekuid, mis puudutavad näiteks rattaga sõitmise võimaluste parandamist. On päris palju ettepanekuid selle kohta, kuidas arendada sportimisvõimalusi Tallinnas,” loetles Svet.

Mitmed ideed toovad kasu tervele linnale

Teisalt on päris paljud ideede esitajad mõelnud Sveti sõnul ka selle peale, et ideed ei tooks kasu ainult oma linnaosale, vaid oleksid väärtuslikud kogu linna jaoks. “Looksid uusi vaatamisväärsusi, uusi maamärke ja miks mitte visiitkaarte Tallinna asumitele ja Tallinna linnaosadele,” selgitas Svet.

Kaasava eelarve raames esitati kokku 420 ideed, millest ekspertkomisjon valis välja 99. “Olgu öeldud, et ekspertkomisjon ei langetanud valikut, kas mõni idee on hea või halb. Eesmärgiks oli hinnata ainult seda, kas need ettepanekud on teostatavad kaasava eelarve raames – see tähendab antud summa raames, etteantud ajalistes tingimustes ja füüsiliselt looduses,” rääkis Svet.

99 ideed jagunevad erinevate linnaosade vahel. 17 ideed lähevad hääletusele Kesklinnas, 16 Lasnamäel ja Kristiines, 13 Põhja-Tallinnas, 12 Haaberstis, 11 Nõmmel, 8 Mustamäel ja 5 Pirital. Ideedega saab tutvuda Tallinna kodulehel tallinn.ee/kaasaveelarve. 18.-31. jaanuarini saavad linnaosade elanikud anda hääle endale meeldivamate ideede toetuseks.

“Igal Tallinna kodanikul, kes hääletusest osa võtab, tekib võimalus hääletada kuni kahe idee poolt,” selgitas Svet ja lisas, et hääletada saab vaid oma kodulinnaosa ideede poolt. Oma hääle saab anda vähemalt 14-aastane isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinn.

“Meile on laekunud päris palju küsimusi selle kohta, et kui tõsiseltvõetav see hääletus hakkab olema, kas me hakkame päriselt lugema hääli, kas me hakkame kontrollima, et inimene mitu korda ei hääletaks ja nii edasi,” nentis Svet. “Tegelikult meil hakkab olema täielik kontroll selle üle, et inimene hääletaks ainult ühe korra. Meil on Tallinna linna IT-teenistuse poolt on välja töötatud süsteem, mis lubab seda jälgida. Meil tekib võimalus jälgida, kas inimene on hääletanud elektrooniliselt või paberkandjal.”

Hääletada saab nii internetis kui paberil

Hääletada saab kas Tallinna kodulehel tallinn.ee/kaasaveelarve või linnaosavalitsuste teenindussaalides ja ka linnavalitsuse teenindussaalis. “Selleks tuleb lihtsalt kaasa võtta kas ID-kaart või pass. Ametnik koha peal tuvastab, et inimene on Tallinnasse sisse kirjutatud ja annab talle välja vastava hääletussedeli,” selgitas Svet.

Tema sõnul on linnaosavalitsustel ka plaan avada erinevates rahvarohketes kohtades hääletuspunktid, et muuta hääletusprotsessi inimestele kättesaadavamaks, kuid see sõltub koroonaolukorrast. “Ilmselt lõplik selgus saabub juba järgi järgmise nädala lõpus.”

Kaasav eelarve loetakse Sveti kinnitusel jõustunuks ainult juhul kui igas linnaosas on hääletanud kindel arv inimesi. Väiksemates linnaosades, nagu Pirital, Kristiines ja Nõmmel on see arv 500, keskmise suurusega linnaosades, nagu Põhja-Tallinnas, Mustamäel, Haaberstis ja kesklinnas peab hääletama vähemalt 1000 inimest ning Lasnamäel 1500.

Tallinna linn algatas tänavu esmakordselt kaasava eelarve projekti, mille investeeringute kogumahuks 2021. aastal on 800 000 eurot. Kaasava eelarvega soovitakse elanikke rohkem mõtlema panna linnakeskkonna arendamisele ning anda neile täiendav võimalus uute ideede esitamiseks ja nende üle otsustamiseks. Nii saab kaasava eelarvega järgmisel aastal igas linnaosas ellu viia projekti, mille linnaosa elanikud on ise välja pakkunud ja ise valinud.