"Kuna piirangud on sundinud ettevõtjaid kiiresti kohanema, siis on astutud suuri samme digitaliseerimise suunas – senisest enam on võimalik teha tööd distantsilt, aina enam teevad tööd ära masinad ning seniste traditsiooniliste müügikanalite juurde on tekkinud üha mugavamad e-poed ning teised kanalid," ütles Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Paltsi sõnul toob alanud 2021. aasta toob igal juhul kaasa positiivseid muutusi, kuid meeles peab pidama, et majanduse normaalne toimimine eeldab ühiskonna stabiilsust ja kindlustunnet tuleviku suhtes, mida ei loo ainult vaktsiinid või efektiivsed ravimid.
“See algab selgetest sõnumitest ning läbimõeldud strateegiatest juba riigijuhtide tasemel,” lausus ta.
Palts rõhutas alanud aasta majanduskasvu prognoosides, et esmatähtis on saada nakatumiste laine kontrolli alla, sest kaasnevad piirangud häirivad tugevalt erinevate sektorite tööd.
“Iga päevaga, mil pole võimalik organisatsioonidel oma tavapäraste tegevustega jätkata, kasvavad riskid. Piirangutest tulenevad raskused mõjutavad lisaks ettevõtjatele tervet ühiskonda ning selle toimimist pikema aja vältel,” muretses ta.
Viiruse mõju taandub alles suvel
Palts osutas, et aasta lõpus saabunud vaktsiinid on tekitanud palju positiivseid emotsioone ning lootust, et varsti taastub ka normaalne olukord. “Peame mõistma, et vaktsineerimise tempo on tagasihoidlik ning viiruse mõjudest pääsemine ei pruugi toimuda kevadel, vaid sellega läheb suveni, ja nii kaua tuleb ettevõtjatel elus püsida,” hoiatas ta.
Hotellid-restoranid-kohvikud ja meelelahutussektor lootis Paltsi sõnutsi jõulu ajast teatavat leevendust, et elada üle ka tavaliselt vaiksemad talvekuud, kuid viiruse mõjudel jäid turistid tulemata ja kohalikest täielikult sektori ülevalpidamiseks ei piisa.
“Seetõttu oleme näinud mitmete ettevõtete tegevuse lõppu ning tõenäoliselt toob talv neid veelgi. Kuid nagu ka looduses, siis majanduses tühja kohta ei sallita ning kohe, kui tekib mingi kindlustunne tuleviku suhtes, võime näha nii vanade kohtade taastumist aga ka uusi arendusi, mis aitavad sektorit edasi viia. Kindlasti ei juhtu midagi üle öö,” prognoosis ta.
Palts osutas sellele, et kuna piirangud on sundinud ettevõtjaid kiiresti kohanema, siis on astutud suuri samme digitaliseerimise suunas – senisest enam on võimalik teha tööd distantsilt, aina enam teevad tööd ära masinad ning seniste traditsiooniliste müügikanalite juurde on tekkinud üha mugavamad e-poed ning teised kanalid. Ta toonitas ka, et senisest enam soovitakse tuua lähemale tootmist, et tagada lühemad ja kindlamad tarneahelad, vältimaks kevadel tekkinud probleeme.
Sven Sester: kiire vaktsineerimine avab piirid
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester meenutas, et eelmisel aastal suutsime Eestis ühise pingutusega hoida ära kõige mustemad stsenaariumid ning võrreldes teiste Euroopa riikidega elasime kriisi suhteliselt hästi üle. “Eesti on osa maailmast ja paja ühes nurgas rammusamat suppi keeta ei saa,” möönis ta.
Sester avaldas lootust, et mida kiiremini piirid avanevad ja tavapärane elu taastub, seda kiiremini taastub ka majandus. “See sõltub, kui palju ja kui kiiresti õnnestub inimesi vaktsineerida ja sügisesse vaadates ka sellest, kui pikk on vaktsiinide mõju,” märkis ta.
Sester osutas ka sellele, et kuna viirus paistab olema hooajaline, siis ilmselt tuleb suvi Euroopas sarnane möödunud aastaga, aga edasisi prognoose on keeruline teha. Ta leidis siinjuures, et turismi- ja teenindussektorile tähendab see ka sel aastal suuremat orienteerumist siseturistidele.
“Samas peab valitsus töötama selle nimel, et liikumisvabadus teiste riikide ja eelkõige Soome, aga ka teiste naaberriikidega taastuks võimalikult kiiresti,” rõhutas Riigikogu liige.
Ta osutas ka vajadusele arvestada vaktsiinide jaotusplaani majanduslikku mõju ja seda, kuidas see aitaks majandust võimalikult kiiresti avada. Samuti peaks enne pakkuma läbi vaktsineerimise kindlustunnet inimestele, kellel ei ole võimalik teha kaugtööd ja kes peavad igapäevaselt suurte inimhulkadega eesliinil suhtlema.
Töötajad on sunnitud eriala vahetama
Sester möönis, et kriis tabas majandussektoreid väga ebaühtlaselt – kui majutus, toitlustus ja teised turismiga seotud majandusharud said väga tugevalt pihta, siis ITK-sektor hoopis võitis. Samamoodi on hästi vastu pidanud ehitus- ja tööstussektor. Ühtset prognoosi Eesti ettevõtlusele ja majandusele Sesteri hinnangul küll teha ei saa, ent juhul kui õnnestub järgnevate nädalate ja kuude jooksul hakata piiranguid leevendama ning ka Euroopa riigid saavad koroonaviiruse leviku kontrolli alla, võib oodata aasta teises pooles turismi- ja majutussektori järk-järgulist taastumist.
“Kindlasti tähendab see struktuurseid muutusi ehk inimeste liikumist sektoritest, mis kriisi tõttu on vähenenud, mujale,” prognoosis Sester. Samuti võimendab kriis tema hinnangul mitmeid trende – eelkõige neid, mis puudutavad kontaktivaba suhtlemist, distantsilt tööd, digitaliseerimist jms. See tähendab kaugtööd, kaugõpet, kulleriteenuseid, telekonverentse ja -koosolekuid, aga ka telemeditsiini. Pikemas vaates avaldas ta lootust, et rohkem Euroopa ettevõtteid soovib oma tarneahelaid hoida Euroopas ja see võib ka Eestisse tuua uusi investeeringuid, milleks tuleb valmis olla.
Laenuraha kasutamine kätkeb endas riske
Teise olulise mõjurina tõi Sester välja riigi eelarve- ja võlapoliitika. “Seni oleme ära kukkunud maksutulu asendanud laenurahaga suuri muutusi eelarve kulupooles tegemata ja see on toetanud ka majanduskasvu ja töökohtade ja inimeste tarbimisvõime säilimist. Kuid rahatrüki ja laenukoormuse ülemaailmne kasv sisaldab endas riske, mille mõju keegi täna lõpuni hinnata ei oska. Valmis tuleb kindlasti olla ka selleks, et laenuraha hind ei jää tänasele tasemele, kui majanduse taastumisega kaasneb inflatsioonisurve,” osutas ta ohule, mis eeldab eelarvepoliitikas raskeid otsuseid.
Sester toonitas, et silmas tuleb pidada kahte olulist asja. Esiteks seda, et kuigi tööpuuduse kasv Eestis jäi võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega pigem väikeseks, siis sellele vaatamata oli meil detsembri seisuga juba ligi 50 000 töötut. Teiseks peab tegema maksimaalse pingutuse, et Euroopa taaskäivitamise kava ja plaanitavad riigipoolsed täiendavad investeeringud jõuaksid Eesti majandusse kiiresti. See loob täiendava võimaluse investeeringutele ja innovatsioonile, mida ettevõtjad saavad ära kasutada. “On oluline, et selle rahaga paraneks Eesti konkurentsivõime ning rahvuslik rikkus,” ütles ta.
Eesti Panga majanduspoliitika-ja prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai möönis, et peale koroonakriisi puhkemisest tehtud majandusprognoosid on eranditult väga ebakindlatel alustel ning suurim ebakindluse põhjustaja on viiruse kulg. Ta osutas, et pandeemia ohjamisel on võtmetähtsusega vaktsiini kättesaadavus ja vaktsineerimise tõhusus, mille osas on toimunud küll teatav selginemine varasemaga võrreldes, kuid teekond koroonaviiruse alistamiseni ning majanduse taastumiseni on endiselt raskesti prognoositav.
Luvistsuk: majanduses on tulemas eriline aasta
Finantsnõustaja ning EVEA volikogu ja juhatuse liige Ron Luvistsuk prognoosis, et 2021. aasta kujuneb Eesti majanduses igal juhul eriliseks aastaks.
“Mõnedel ettevõtetel ja inimestel läheb väga hästi, mõned ettevõtted kaovad, mõned virelevad. Eriliseks teeb aasta see, et otsused, kas majandusel läheb hästi või halvasti, teevad mitte ettevõtjad, vaid esmalt poliitikud ja alles siis arstid,” sõnas ta. Poliitilistest otsustest sõltub tema sõnutsi, kas piirangud jäävad, kaovad või süvenevad. Ta rõhutas, et ainult poliitikud suudavad vastata kõige olulisemale küsimusele – millal ja kuidas toimub vaktsineerimine, ent see määrab, mis saab Eesti majandusest. Teine küsimus, mis on samuti oluline Eesti majanduse kontekstis – millal ja kuidas toimub vaktsineerimine teistes Euroopa Liidu riikides?
Ta tõi välja kolm võimalikku stsenaariumit, mille järgi Eesti majandus võib tänavu areneda:
– Stsenaarium 1
Vaktsiini toodetakse piisavalt palju, teda toimetatakse kiiresti üle Euroopa Liidu ja vaktsiin toimib hästi. Sel juhul piirangud kaotakse veebruari lõpus ning majanduse kasv algab teisest kvartalist. Osad tööstusharud nagu Tallinna kesklinna hotellid ja toitlustus ärid kannatavad veel nõudluse vähesuse tõttu, kõikidel teistel läheb suhteliselt hästi.
Tööstusettevõtete tootmismahud kukuvad alla 10% ja taastuvad kiiresti, kui Euroopa Liidu teised riigid avavad end.
Väga hästi läheb IT valdkonnal. Transpordiettevõtted taastavad reisijate arvu sügiseks, kui on vaktsineeritud üle 60% Euroopa elanikke. Kõik ettevõtjad usuvad, et 2022 tuleb veel parem.
Aasta suveks on Eestis umbes 50 000 töötut, aasta lõpuks see arv veidike väheneb. Riik ei võta täiendavaid laene. Majanduskasv jääb 2-3% vahele.
– Stsenaarium 2
Vaktsiini toodetakse aeglaselt, kiiresti toimetada üle EL vaktsiini ei õnnestu, EL riigid võitlevad vaktsiini pärast. Vaktsiin aga toimib.
Sel juhul majandus taastub alles sügisel. Piirangutega peame elama kuni kevade lõpuni. Tallinna kesklinna ettevõtted pankrotistuvad.
Tööstusettevõtetel läheb keskmiselt, kuigi nende tootmismahud vähenevad 2021. aastal 20-25% võrreldes 2019. aastaga. On tunda, et 2022. aasta tellimused võivad kasvada.
IT valdkonnal läheb hästi. Transpordiettevõtted ei taasta end 2021. aastal ja meil on oodata osade firmade pankrotistumist. Aasta keskel on Eestis 85 000 töötut, aasta lõpuks töötute arv jääb samaks. Riik võtab täiendavaid laene 1,5 miljardi euro ulatuses. Majanduskasv jääb 0% juurde.
– Stsenaarium 3
Vaktsiin ei aita, viirus muteerub. Kui realiseerub kolmas stsenaarium 2021. aastal, jätkub majanduslangus. Piirangud kestavad aasta lõpuni ja võib-olla veelgi kauem.
Kõik ettevõtted, kelle ärimudel eeldas füüsilist kontakti klientidega (SPA-d, jõusaalid, kinod, teatrid, toitlustus-, meelelahutuskohad jne), sulgevad massiliselt enda uksi ja pankrotistuvad. See toimub üle Eesti kui ka üle Euroopa.
Tööstusettevõtete tootmismahud vähenevad 2021. aastal 30-45% ja kõik saavad aru, et 2022. aastal tellimuste maht ei suurene.
IT valdkonnal läheb ülimalt hästi – tööd on palju ning IT on üks vähestest valdkondadest, mis kasvab.
Transpordiettevõtteid ootab ees pankrotistumine ja nad loodavad riigi abile. 2021. aasta keskel Eestis on üle 100 000 töötu ning aasta lõpuks on töötuid üle 140 000.
Riik on võtnud täiendavaid laene 2,5 kuni 3,5 miljardit eurot.
