"See on ühe mehe traagiline lõpp, aga ta on kahjuks suutnud kaasa tõmmata tuhandeid muid kergeusklikke ning pannud neid nüüdsest lausa vägivalda kasutama riigi tähtsaima esinduskogu vastu," ütles politoloog Vello Andres Pettai kolmapäeval Washingtonis aset leidnud sündmusi kommenteerides.

USA presidendi Donald Trumpi poolehoidjad jooksid eile tormi kongressi ühisistungile, kuhu mõlemad kojad olid kogunenud demokraat Joe Bideni valimisvõitu kinnitama. Presidendi viimane katse pöörata ümber oma valimiskaotus vallandas kaose ja süüdistused riigipöördekatses. Trumpi toetajad lõhkusid tõkked Kapitooliumi hoone ees ja tungisid sisse, kokku sai konflikti käigus surma neli inimest.

“Olles 15. mail 1990 olnud analoogselt ühes rünnatavas parlamendihoones Toompeal, meenusid mul eilseid sündmusi vaadates need samad hirmutunded, mis olid ka siis, kui näed, kuidas mingid inimesed üritavad vägivaldselt rahvakotta sisse murda. Toona lõppes rünnak tagasilükkamisega. Washingtonis aga mitte,” nentis Pettai, kelle hinnangul on õhus endiselt palju küsimusi, mida edaspidi selgeks ajada tuleb.

Trumpi hoolimatus viis rahvusliku tragöödiani

“Tegu on rahvusliku tragöödiaga, mida suurendab teadmine, et ollakse maailma juhtriik ja oldi kogu aeg muule maailmale eeskujuks. USA ladvikul tuleb uue administratsiooni juhtimisel tunnistada, et sisepoliitikas on olnud tõsiseid puudujääke, mis tuleb kiires korras parandada ja seda koostöös poliitilise vastasrinnaga,” ütles välispoliitika ekspert Toomas Alatalu.

Läbimõtlemist ja revideerimist vajab Alatalu hinnangul liiderriigi rolli arvestades ka USA välispoliitika ja seda nii eesmärkide püstitamises kui taktika valimises.

“Kapitooliumi ootamatu ründamine pidi kindlasti ameeriklastele meenutama, et nad on seda sorti seaduserikkumist  näinud mujal – Belgradis, Thbilisis, Caracases – ja nüüd ilmnes, et nende endi hulgas leidub samasuguseid vandaale. Lootkem, et ameeriklaste harjumuspärane üleolek teistest sai kõvasti kannatada, nad tulevad pilvedest allapoole ja nende võimuladvik püüab rohkem teisi riike ja rahvaid mõista,” lisas Alatalu.

Politoloog Vello Andres Pettai hinnangul näitavad eilsed sündmused, et Donald Trump on valmis lõpuni tekitama segadust oma valimiskaotuse eitamiseks.

“Tema üleskutsed protestijatel rünnata Kapitooliumi hoonet ning seejärel tema täielik hoolimatus märuli peatamisel oli selge märk soovist destruktiivselt suhtuda USA põhiseaduslikku, demokraatlikku protsessi oma kibestumise ning arglikkuse najal,” sõnas Pettai.

“See on ühe mehe traagiline lõpp, aga ta on kahjuks suutnud kaasa tõmmata tuhandeid muid kergeusklikke ning pannud neid nüüdsest lausa vägivalda kasutama riigi tähtsaima esinduskogu vastu.”

Lähikuud näitavad, mis suunas USA liikuma hakkab

Pettai avaldas lootust, et kui valimistulemuste kinnitamise protsess USA Kongressis on läbi, taastub rahu ja kord.

“Olenevalt sellest, kuidas Washingtoni võimud saavad linnas tervikuna situatsiooni kontrolli alla, võib politoloogi sõnul juhtuda, et Joe Bideni ametisse pühitsemine saab olema tagasihoidlikum,” rääkis ta.  “Võib-olla toimub see koguni julgestatud siseruumides, sest keegi ei tea, kuhu märatsejad kadunud on, kas nad on jätkuvalt Washingtoni ümbruses, oodates inauguratsioonipäeva 20. jaanuaril või on nad vahepeal koju läinud.”

Pettai ütles, et olukord jääb pinevaks, kuni Joe Biden astub Ovaalkabinetti. “Ja iga kord, kui USA autoriteet langeb, halveneb ka Eesti julgeoleku seisukord. Me peame siiralt lootma, et USA taastab oma rolli maailmakorra haldamisel koos Euroopa ning teiste liitlastega, kuna globaalseid väljakutseid ning ohtusid on liiga palju, et ilma Ameerikata siin olukorda ületada,” lausus ta.

Välispoliitika ekspert Toomas Alatalu aga lähiajal olukorra normaliseerumist loota ei julge, sest tekkinud olukord viitab kaugele arenenud probleemidele.

“Arvan, et tulenevalt ühiskonna pikaajalisest lõhestamisest, mida kinnitasid valimiste tulemused ja Kapitooliumi hõivamine, ei tule lähikuudel mingit olulist paranemist. Bideni-Harrise administratsioon toimib targalt, kui võtab esmamureks pandeemia tõrjumise ja piirab radikaalide pealetungi – see loob eeldused silla loomiseks ühiskonna pooluste vahel,” märkis Toomas Alatalu.  

“Loodetavasti mõjuvad viimase kahe kuu sündmused piisava šokina ameeriklastele, et mitte midagi enamat üritada. Aga USA sisekonflikt mõjutas mõistagi kõiki ja kõike. Võib isegi täheldada teatud pidu mittedemokraatlike ja autoritaarsete riikide ladvikus, kel nüüd hea võimalus öelda – “vaadake, millised te ise olete”.”