"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
EKRE soovib tõsta kaitsekulud 2,6 protsendi peale (6)
08. jaanuar 2021
Scanpix

"Kaitsekulutuste tase 2 protsenti SKP-st ei vasta praeguseks kujunenud ega "Eesti pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035"" kehtivuse ajaks prognoositavale julgeolekuolukorrale. Sellega ei ole võimalik hädavajalikus mahus iseseisvat kaitsevõimet jätkusuutlikult arendada," leiab EKRE oma Eesti pikaajalisele arengustrateegiale tehtud muudatusettepanekus ning soovib tõsta kaitsekulud 2,6 protsendi peale SKP-st.

“2 protsenti SKP-st kuluks olemasolevate sõjaliste võimete ning kaitseväe sõjaaja struktuuri ülalhoidmiseks ja moderniseerimiseks, umbes 0,5 protsenti SKP-st uute sõjaliste võimete loomiseks ning umbes 0,1 protsenti SKP-st liitlasvägede Eestis viibimise kulude katteks ja laskemoonainvesteeringute programmi jätkamiseks,” selgitab Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimehe Siim Pohlaku allkirja kandev muudatusettepanek.

Uute sõjaliste võimetena peetakse silmas miiniveeskamise, rannakaitse ja keskmaa õhutõrje võimekuste loomist ning soomusmanöövrivõimekuse arendamise lõpuleviimist ehk tankiüksuse loomist. “Kuigi uute tankide soetamine ei ole võimalik ka 2,6% kaitsekulutuste korral SKP-st ning tuleb piirduda kasutatud lahingutehnikaga, on tankiüksuse loomine siiski mõistlik määratleda “Eesti pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035″” strateegilise arengueesmärgina,” leiavad EKRE esindajad.

Samuti tahetakse luua lähiõhutõrje võimekuse Kaitseliidus, suurendada öise lahingupidamise ja elektroonilise sõjapidamise võimekust ning rakendada tehniliselt innovaatilisi lahendusi, sealhulgas droone ja mehitamata maasõidukeid.

“Nii droonide kui ka mehitamata maasõidukite ning nende vastase võitluse tähtsus kasvab “Eesti pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035″” kehtivusajal hüppeliselt. Me ei saa endale lubada nendest arengutest kõrvalejäämist, mistõttu on mõistlik määratleda need prioriteetsete arengusuundadena,” nendivad muudatusettepaneku autorid.

Lisaks soovib EKRE täiendada Eesti pikaajalist arengustrateegiat politsei- ja piirivalve kriisireservi loomisega ning anda piirivalvele vajalikud võimed, valmisoleku ning õigusliku aluse piirialadel sõjalise kaitse ülesannete täitmiseks. “Eesti territooriumi sügavus on sõjalises mõttes väga piiratud, mistõttu on vältimatu alustada selle kaitsmist juba riigipiirist alates,” põhjendatakse muudatusettepanekut.

Kert: kaitsekulude katmiseks võiks vajadusel laenu võtta

Kaitsekulutuste võimaliku tõstmise vajadusele viitab ka Reformierakond oma muudatusettepanekus, milles soovib siduda kaitsekulutuste suuruse ohupildiga.

“2-protsendilises kaitsekulude tasemes lepiti NATOs kokku 2002. aastal, sügava rahuaja tingimustes. Ükski protsent iseenesest ei määratle kaitsekulutuste adekvaatsust, mistõttu on õigem lisaks kaitsekulutuste tasemele ka nende adekvaatsusele kujuneva ohupildiga. Tuleb arvestada, et ohupilt ja sellele reageerimise võimalused muutuvad ajas,” selgitab Reformierakonna fraktsiooni juhi Keit Pentus-Rosimannuse allkirja kandev muudatusettepanek.

Riigikogu liige ja endine Kaitseväe juhataja Johannes Kert on omalt poolt esitanud muudatusettepaneku, milles soovitab lähtuda kaitsekulutuste tegemisel kujunevast ohupildist ning võtta vajadusel riigikaitsekulude katmiseks ka laenu.

“2 protsendi SKT kuludega ei ole ükski riik mitte kunagi usutavat kaitsevõimet üles ehitanud. Ka 2 protsenti SKT-st saavutati Eestis alles 8 aastat tagasi. Õige oleks rääkida, et Eesti täidab NATO alusleppe artikli 3 tingimused aastaks 2035,” leiab Kert ja lisab, et mingite protsentide kirjutamine pikaajalise strateegia dokumenti ei ole õige.

“Võidakse järjekordselt langeda mingi protsendi lummusse ja täita entusiastlikult exceli tabelit, ignoreerides julgeolekuolukorra dünaamikast tulenevaid vajadusi,” muretseb Kert.

Kuigi partnerid on väga olulised, tuleb iseseisva kaitsevõimega tema kinnitusel tegelda jätkuvalt ka Eesti pikaajalise strateegia poolt käsitletavas ajaraamis põhjusel, et ühtegi riiki ei saa aidata kui ta ise ennast ei kaitse ja kaitsetegevust otsustavalt ei alusta. “Iseseisva kaitse arendamisel on tähtis silmas pidada ja tagada objektiivsed eeldused liitlaste abi vastuvõtmiseks,” leiab Kert.

Kokku 29 erinevat muudatusettepanekut

Valitsuse poolt 12. oktoobril kinnitatud riigi pikaajaline arengustrateegia “Eesti 2035” on läbinud praeguseks riigikogu komisjonide arutelud ning kolmapäeval oli viimane päev veel huvirühmadel esitada täiendusettepanekuid.

Riigikogu liikmed on strateegia täiendamiseks esitanud ühtekokku 29 muudatusettepanekut, mis jagunevad kolme suuremasse gruppi. Esimene osa muudatustest puudutab vormilisi või alusandmeid täpsustavaid ettepanekuid. Teine suurem kimp laekunud tähelepanekuid hõlmab sõnastuste laiendusi ning seda muu hulgas hariduse, riigikaitse, energeetika, tervise valdkonnas.

Kolmas plokk ettepanekuid on põhimõttelist laadi ning need täpsustavad strateegias seatud eesmärke, sihttasemeid või ülesannete ulatust. Nii näiteks on tehtud ettepanek tõsta taastuvenergia taseme ambitsiooni seniselt 42 protsendilt 56,6 protsendini.

Lisaks riigikogu liikmete ettepanekutele on saadetud huvirühmadele üleskutse esitada nendepoolsed täiendused, tähelepanekud ja muudatused “Eesti 2035” strateegiasse. Ettepanekute laekumise tähtajaks oli seatud käesoleva nädala kolmapäev.

Esialgse kava kohaselt on strateegia arutelu riigikogu suures saalis kavandatud aasta algusesse, kuid selle täpne aeg sõltub muudatusettepanekute mahust ja riigikogu ajakavast. Eesmärk on saada riigikogu heakskiit strateegiale hiljemalt veebruari lõpuks, riigi eelarvestrateegia koostamise ajaks.

Peaminister Jüri Ratas esitas valitsuse nimel 12. oktoobril riigikogule aruteluks ja heakskiitmiseks “Eesti 2035”. Tegemist on valitsuse ja riigikogu koostööstrateegiaga, mis seob tervikuks kõigi valdkondade strateegilise planeerimise ja poliitikakujundamise ning nende rahastamise põhimõtted. Dokument on ka aluseks Euroopa Liidu vahendite planeerimisel ning annab suuna üleilmsete säästva arengu eesmärkide elluviimiseks Eestis.

Strateegia “Eesti 2035” veebileht koos vajaliku lisamaterjaliga asub veebiaadressil www.valitsus.ee/eesti2035

Kommentaarid (6)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

taustauurija
9. jaan. 2021 12:53
http://www.bilderberg.org/nato.htm
tohutu prii operatiivruum
9. jaan. 2021 09:04
Eesti jaoks tegelt meite probleem lahendatud siin tänud kõige siiramad liputajast kombainerile ja tasemel joodikule üliriikide lähenemine olgugi ajutine võimaldas meitele lahenduse. Paraku maailmas ja eriti Euroopas olukord mõtlemapanev tuhat kilomeetrit vabat operatiivruumi muudkui pane tankiga edasi tagasi. On selge antud prii ruumi puhul leitakse lahendus kas sõlmitakse teat kokkulepe või siis üks ilmselt kõige rohkem huvitet osapool täidab antud ruumi. Kuid loomulikult kõik see edasi tagasi piiride vägede nihutamine võtab teat aja...Samas on ilmselt kõigile selge vähemalt Lääs oma mehi Miuss frondile ei saada seega pataljon Narwa olgu ajalugu koos Heidelaagriga. Mis muud kui relvastumine ja väljaõpe ja kui vaja siis Idakeskus, Roosiaed ja Pariisi eeslinnad...Ja loomulikult kõik ettevõtmised vajavad vastavat finantseerimist piisavat raha seega ei mingeid seiklusi Mali Impeeriumis ja Afgaani mooniväljadel - klaarigu tegelased ise.
Vaatleja
9. jaan. 2021 08:19
Ei tunneta, et see kaitsekulude ennaktempos kasvatamine koos sellega kaasneva sõjaka retoorika ja relvade täristamisega mu elu ja tulevikku kuidagi turvalisemaks muudaks, pigem vastupidi: kasvab hoopis oht saada tõmmatuks mõnda suuremasse konflikti, mis konkreetselt meile isegi pöördumatult hukatuslikke tagajärgi võib endaga kaasa tuua.
kaitsetahe
8. jaan. 2021 22:37
Lugupeetavad kunagistel suurriikidel Inglismaal ja Prantsusmaal olid igati arvestatavad sõjajõud kuid paraku puudus vähimgi soov aidata oma väidetavat liitlast Poolat. Teat relvajõud olid Poolal olemas kuid liitlaseid ei olnud lausa hetke jooksul kuhugist kadunud ja paraku pelgalt kaitsetahtest jäi tegelt väheks...Seega oluline lisaks relvajõududele ka kaitsetahe ja liitlased kui neid tegelt on. Kuid relvajõud peavad olema kõige alus tegelt siis on teat võimalus seega relvastus ja väljaõpe ja Eestil on ka siinsamas üle lahe eeskuju. Too palagan Toompeal lihtsalt labane poliitkisma ja oleks parem kui rahvasemikud totrustega ei tegeleks kuid ilmselt võimuhullus piiritu vähemalt mõnel.
diplomaat
8. jaan. 2021 22:00
https://www.eesti.ca/reformierakond-soovib-lauristini-teha-ehk-kusida-rahvahaaletusel-voimaliku-venemaaga-liitumise-kohta-uu/article57790 “Kas Eesti Vabariigis oleks parem elada, kui Eesti Vabariik kuuluks Venemaa koosseisu?” kõlab Urmas Kruuse küsimus, mille on allkirjadega heaks kiitnud Jüri Jaanson ja endine kõrge Nõukogude ohvitser Ants Laaneots. Viimane nimi on eriti hoiatav – tema ei tohiks oma mineviku tõttu selliste asjadega isegi mitte nalja teha. Kuidas kommenteerivad Reformierakonna soove näiteks välisminister ja kapo? Tegu on Eesti maine hävitamise, liitlastele noa selga löömise ja otsese julgeolekuohuga Eesti omariiklusele. Kardetavasti jõuab RE algatus ka NATO liitlaste kõrvu ja siis on raske selgitada, miks on üks erakond avaldanud soovi Lääne asemel Kremli hõlma alla naasta.
igati tasakaalukalt
8. jaan. 2021 20:25
Lugupeetaavad kaitsekulutuste tõstmisel ei tohi lubada neegrijahi korraldamist iidses Mali Impeeriumis või siis kitsekarjustega klaarimist Afgaanis. Elik kaitsevõime tugevdamine Eestis ja Euroopas ja loomulikult kohene Pariisi eeslinnade puhastamine. Kindlasti vajadusel abiks tublidel prantslannadel ja prantslastel Pariisis kellel ilmselt teat raskusi karjade ohjeldamisel.