"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
VIDEO! Koroonaaeg paneb inimesi vaimse tervise pärast rohkem abi otsima (0)
08. jaanuar 2021

"Meie infotelefonile on helistatud pisut rohkem kui varasematel aastatel. Inimesed tunnevad ennast ebakindlalt selles muutunud olukorras ja küsivad nõu, kuhu pöörduda ja mida teha," rääkis  Tallinna Vaimse Tervise Keskuse kommunikatsioonijuht  Monika Rand.

 

Möödunud aasta keeruliste sündmuste keerises hakkasid süvenema ka ärevushäired ja depressioon. Tallinnas  pöörduti  2020. aastal vaimse tervise spetsialistide poole rohkem, kui varasematel aastatel. 

Peaasi.ee kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on depressioon kõige tavalisem vaimse tervise häire ja tema hinnangul  umbes 5 % Tallinna elanikest on praegusel ajal depressioonis. “Meie poole pöörduti 2020. aastal rohkem. Nii palju kui on uuritud, siis inimeste stressitase on praegu päris kõrge ja seda  just noorte seas,”  ütles ta.

Tallinn väärtustab vaimset tervist

Tallinna Vaimse Tervise Keskusest saab igal aastal abi ligikaudu 800 inimest. Sinna pöördutakse enamasti raviarsti soovitusel, kui depressioon on juba diagnoositud. Lisaks pakub keskus ka tasuta võimalust tulla kogemusnõustaja vastuvõtule. Seda saab teha  ka juhul, kui inimesel veel ei olegi diagnoosi, kuid ta on mures enda või oma lähedase vaimse tervise pärast.  

“See ei ole üldse nii iseenesest mõistetav, et igas omavalitsuses oleks nii palju mõeldud vaimse tervise teenuste peale. Meil on väga erinevaid  teenuseid, väga mitmekülgne on see abi, mida me pakkuda saame. Tallinna linn on väga palju toetanud ja vaimset tervist Tallinn väärtustab,” lausus Rand.

Abi küsida pole häbiasi

Riskifaktorid ja üldlevinud põhjused, mis inimese depressiooni viivad on nii üksildus, sotsiaalsete suhete puudumine, tõsised traumad, eriti need, mida on kogetud lapsepõlves, perevägivald, majanduslik ebakindlus kui ka kroonilised haigused.

“Kindlasti tuleks sümptomite ilmnemisel  abi otsida. On ju erinevaid infotelefone, väga hea palju vaimse tervise tasuta infot ja nõu  jagab portaal Peaasi.ee,” rääkis Rand. 

Oidermaa sõnul saab teavet Peaasi.ee lehelt ning võtta enda abistamiseks nippe kasutusele. “Kindlasti saab ka meie nõustajatele kirjutada ja konkreetselt nõu küsida, et mis need sammud peaksid olema, mida saaks teha. Perearstiga konsulteerimine on võibolla meditsiinisüsteemis kõige kiirem ja esimene samm,” täpsustas ta.

Rand ütles, et abi on olemas ja seda tuleb julgesti küsida. “See ei ole häbiväärne asi, kui vaimne tervis alt veab. Seda juhtub palju rohkemate inimestega kui arvatakse.  Ligi kolmandikul lausa võib olla elu jooksul mõni vaimse tervise probleem ja sellega ei pea üksi toime tulema,” rõhutas Rand.

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.