1921. aasta nädala esimestes lehtedes räägiti loomulikult toiduga seonduvatel teemadel, ent jutuks tuli ka meelelahutusasutuste hea sissetulek ja probleem sadamavaraste ja salapiimavedajatega.
3. jaanuari 1921 tähistati esmakordselt Vabadussõjas hukkunute mälestuspäeva ning ka ajaleht Waba Maa võttis antud teema kajastamise põhjalikult ette – rääkides põhjalikult nii kangelastest, sündmuste taustast kui konkreetselt mälestusüritustest – mis, kus ja millal.
Napib suhkrut ja korralikku saiajahu
Tallinna uudiste rubriigis jätkub mure toiduainete nappuse pärast.
„Suhkrut jaanuarikuus on loota 8 naela elaniku kohta. Hind tuleks eelmistest saadetustest 10 marka naela pealt odawam.
Lähem seletus kaartidega antawa nisupüüli kohta. Kauaoodatud nisujahuga, mida linn pühaderõõmuks igaühele 3 naela wälja andis, juhtus mõistatusliselt kurb lugu: hakkasid kaebtused kuulduma, et jahu olewat halb – kibeda maiguga, koguni ussitanud jne. Ajalehe toimetustesse toodi kõlbmatast jahust proove näha.
Et asja erapooletult ja õiglaselt walgustada, pöörasime seletuse soowiga linna toitluswalitsuse juhata poole, kelle tõendusest peamõttena järgnes, et linn omalt poolt jahude headuse kindlustamiseks kõik sammud on astunud ja et toitlustuswalitusele täiesti ootamata on tulnud kurtmine nende kõlbmatuse kohta.
Ettenägemata takistuste tõttu jäi jahude kohalejõudmine hiljaks, nii et hind praeguses alanemisjärgus kõrgepoolne tundus. Laewa kohalejõudmisel wõeti jahudest proow, mis weel praegu raekojas näha. Proowid jahudest saadeti leiwawabriku, kus nendest laitmata maitsega sai küpsetati.
Toitlustuswalitsuse poolt anti ladujuhatajale käsk, et kaupmehed jahude wastuwõtmisel kõik kotid ise hoolega läbi waataksid. Kaupmehed waatasid kotid läbi, mille tõttu nad kõlbuliku jahu pidid saama. Kui nüüd mõnedest kauplustest kõlbmata jahu osteti, siis tundub see wäärnähtus toitluswalitsusele koguni arusaamata ja walus teades, et elanikkudele wastutulelikult taheti sündsat toiduainet nõutada.
Peab tähendama, et kord ennemalt samasugused kaebtused kuuldawale toodi, kuna linna teades kaupmehed üsna häid jahu said.
Linnawalitsus on asja hoolsa uurimise alla wõtnud, iseäranis silmaspidades neid kauplusi, kust kõlbmata jahu müüdi.“
Tagasivaade aastavahetusele 1920-1921
Eraldi artiklina on toodud tagasivaade aastavahetusele, mida sai üle pika aja pidada taas rahulikus keskkonnas, ilma ähvardavate sõjakoledusteta.
„Uue aasta wastuwõtmine Tallinnas läks oma harilikku käiku, ainult selle wahega, et tänawu esimest korda üle hulga aja wiin jälle awalikult „tuju-ülendajana“ kaastegew oli. Tarwitati seda soojendus-abinõu muidugi rohkesti, peaaegu igal pool, kus mingisugune ühine uue-aasta wastuwõtmine oli korraldatud.
Peale igasuguste kabareede, talweaedade ja kohwimajade olid mõlemad meie teatrid uue-aasta wastuwõtmise õhtud korraldanud, mis rohkem osawõtmist leidsid. Eriti walmistas Draamateater palju head tuju oma wana-aasta õhtu elewingiga, mille sega-eeskawast mitmed numbrid hästi olid õnnestanud. /…/
Spordiselts „Kalew“ wõttis uue-aasta Pirital wastu oma hariliku weriworsti õhtuga. Tõrwalontide walgusel käidi waremetes wana-aastat kirumas ja uut aastat terwitamas.
Ka teistel seltsidel olid mitmel oma uue aasta wastuwõtmise-õhtud korraldatud. Kirikud olid muidugi rahwast tungil täis, nagu harilikult.
Ligi pool miljoni sissetulekut ühest õhtust Draamateatris. Wana-aasta elewing „Draamateatris“, mille sissetulek teatawasti tähendatud teatri maja ehitamise heaks oli määratud, on kuulu järele ligi wiissada tuhat marka sissetulekut annud, millest kulud, teadagi, tulewad maha arwata. Siiski jääb määratud otstarbest mõnisada tuhat järele. /…/
Toiduabiks saabunud jahu ei kõlba süüa ja kartuli hinnad muudkui tõusevad
3. jaanuari Tallinna Teataja annab märku kaebustest seoses äsja linna saabunud jahusaadetisega, mille kvaliteedi üle hakkas koheselt palju nurinat kostma.
„Ussid saiajahu sees. Nisujahu sees, mida linnawalitsus möödaläinud aasta wiimastel päewadel wälja jagas, leidusid umbes pooletollipikkused walged ussid. Kas kõik jahu niimoodi rikki oli läinud, wõi ainult osa, ei ole teada.“
Lisaks annab leht täpse ülevaate pühade ajal kinni peetut purjutajatest.
„Joobnud olekus on Tallinnas pühade ajal 25. dets. kuni 2. jaanuarini kinni wõetud 43 inimest, nendest esimesel pühal 3, teisel pühal 14, kolmandal pühal 6, wanaaasta õhtul 6 ja uue aasta päewal kolm.“
Järgmisel päeval hoiatab Tallinna Teataja aga hobuseomanikke: „Hobusepassi wõtmise tähtaeg kestab Tallinnas ainult homseni. Kes selle päewani ei ole wõtnud, langeb karistuse alla.“
Samasisuline uudis oli ka Päewalehe linnauudiste rubriigis, nagu ja alljärgnevale uudisele sarnane artikkel.
4. jaanuari Waba Maa kirjutab rubriigis „Toitlus“ nimelt järgmist: „Järjest tõuswad kartulihinnad on elanikkude keskel rahulolematust sünnitanud. Meie laual puudub juba kaua aega tarwiline toiduaine – suhkur ja meie tarwitame aseaineid: siirupit, mett, sahariini j.m. Et kartulid ümbertöötades siirupit saadakse, ei ole ärimeestel teadmata. Õige palju meie wiinawabrikutest ehitati tärklise-ja siirupiwabrikuteks ümber ja seal muudeti meie kartul siirupiks, miks wõrdlemisi palju kartulid ära tarwitab.
Tärklise-ja siirupiwabrikud on wiinawabrikutest eesõigustatud seisukorras, sest esimeste saaduste hinnad on wabad. See asjaolu wõimaldas tärklise-ja siirupiwabrikutele kartulihinda kõrgendada ja kartulitest rohkem maksta, kui seda wiinawabrikud wõisid; selle tagajärjel kerksisid ka muidugi kartulihinnad turul. /…/
Meelelahutajad elasid 100 aasta eest hästi
Rubriigis „Tallinnast“ piilutakse tollase meelelahutusmaailma säravaimate tähtede rahakotti.
„Mis kabareed Eesti näitlejatele ülesastumise eest pakuwad. Kuuldawasti makswat „Talweaed“ (Kadriorus) parematele Eesti näitlejatele kabaree eeskawas ülesastumise eest kaunis head honorari. Nii makstawat P. Pinnale kunni 5000 marka ühekordse ülesastumise eest, A. Sällikule kunni 8000 marka jne. Kuidas näeb selle kõrwal wälja päewapalk, mida meie teatrid oma näitlejatele maksta suudawad?“
Nisujahu-rindel seis kardetust parem
5. jaanuaril 1921 kirjutas Waba Maa, et nisujahu-alaseid kaebuseid on tõsisemalt uurima hakatud ning olukord tundub olevat siiski parem, kui esialgu kardetud.
„Kaebtused nisujahu kohta walju uurimise alla wõetud. Peale selle kui linna toitluswalitsus uurima hakkas, missugused kauplused linnaelanikkudele kõlbmata jahu olid müünud, muutusid kurtmised imelikul kombel üsna waikseks. Eile käisid toitluswalitsuse kontrolörid 5. linnajao kauplused läbi (umbes 20 kauplust). Halwemaid jahu leiti ainult paaris kaupluses, kelle kohta kaebtused olid tulnud, kuigi neid jahu ikkagi wõis tarwitada – olid ainult kibedamaigulised.
Edaspidi wõetakse jahude ülewaatus ka teistes kauplustes ette. Kui leitakse, et jahud mõnel pool päris puhtad pole, kuigi nad selle juures hea maitsega, siis tahab linna toitluswalitsus neid leiwawabrikus puhastada lasta. /…/“
Telefonihindade tõus ja 308 töötut
Kuna telefon oli tollal juba sadadel linnaelanikel, siis oli selle tarviliku sidevahendi plaanitud hinnatõus teemaks ka Tallinna uudiseid kajastavates lehtedes.
Nii kirjutas 4. jaanuaril 1921 Waba Maa: „Kohaliste telefonikõnede korramaksu wastu. Linnawalitsus esineb siseministeeriumile ettepanekuga, uuest aastast maksma pandud kohaliste telefonikõnede korramaksu ära kaotamiseks, sest et selle teostamine ametnikkude arwu suurendamise ja mitmesuguste soowimata sekelduste põhjuseks keskjaama ja abonentide vahel oleks.“
Samal teemal kirjutas ka 5. jaanuari Tallinna Teataja.
6. jaanuaripäeva numbris toob Tallinna Teataja ära linna tööbörsi täpse info töötute kohta. Ametlike töötute numbrid tunduvad uskumatult väiksed, arvestades, et tegu on sõjajärgse ajaga ning tollases Tallinnas elas umbkaudu 120 000 inimest.
„Tööbörse teated. Tallinna linnawalitsuse tööbörse teadete järele oli 31. dets. õhtul 1920. a. tööta töölisi 207 meester. Ja 91. naister., wabade kohtade arv selsamal ajal wastawalt 5 ja 4.
31. dets. 1919. a. oli tööta töölisi 353 meester. Ja 676 naisterhwast, wabade kohtade arw 195 ja 7.“
Vargad, streikijad ja piima salakaubitsejad
Kes ausasse töösse ei usu, läheb vargile. Nii oli see ka aastal 1921, nagu kajastas 6. jaanuari Tallinna Teataja.
„Wargused sadamas. Wargused laewade tühjendamise ja täiendamise juures sadamas on nii harilikkudeks nähtusteks saanud ja nii maad wõtnud, et kauba saajad ja saatjad, selle pahe all peale pahameele weel wäga tuntawalt ainelist kahju kannatawad.
Eile 5. jaanuaril, pani sadama politsei jaoskonna ülem ühes kriminaalpolitsei ametnikuga Rootsi auriku „Kalmari“ juures töötawate tööliste keskel läbiotsimise toime. Leiti tööliste käest riiete alla ära peidetud auto sisemisi gummisid, riide tükkisid, õmblusmasina õli, rihmasid jne.
Selsamal päewal pandi läbiotsimine Saksa aurik „Helene Ruis“ peal töötawate tööliste juures toime. Kaheksa töölise juurest leiti 14 tosinat suuri rauawiilisid.
Üleüldse tehti sadama politsei jaoskonnas eilase päewa jooksul 15 isiku kohta warguse pärast protokollisid.“
8. jaanuaril 1921 kirjutab ajaleht Waba Maa taas tööliste streigist Tallinna sadamatehastes.
„Uuele streigile üleskutsumine sadamatehastes ei leia wastukaja. Streikiwad sadamatehaste töölised on töödtegijatele töölistele üleskutse awaldanud, kus kutsutakse töölt 8. jaanuaril lahkuma ja edasi streikima. Kunni tänini ei ole see üleskutse weel täitmist leidnud.“
Sama päeva Tallinna Teataja kirjutab aga piimahinna tõusust 17 margani toobi eest ja piima salakaubaveo vastu võitlemisest.
„Kawatsused piima salaweo wastu. Praegu makswate korralduste järele käib piim, mis raudteel Tallinnasse tuuakse, linnawalitsuse järelewalwe alla. Sellest järelewalwest on aga see piim waba, mis hobusega linna tuuakse.
Wiimasel ajal on tähelepandud, et mitmed ülesostjad piima mitte Tallinna, waid selle lähedasematesse jaamadesse saadawad, kust siis piim hobustega linna tuuakse ja ilma linna järelewalweta kallima hinnaga kohwimajadesse ja mujale müüakse.
Sellega on linna toitluswalitsuse maal wõitljea tekkinud, kes ähwardab linna waesemaid elanikke täiesti ilma piimata jätta.
Et selle pahe wastu wõidelda, otsustas linna toitluswalitsus linnawalitsust paluda, et see wabariigi walitsuse ees samme astuks määruse wäljaandmiseks, mis ära keelaks piima Tallinna lähedastesse jaamadesse saatmiseks wastu wõtta. Arwatakse, et niisugune keeld wähemalt kuni maikuuni maksma peaks. Siis, kui piima rohkus tõuseb, wõiks kaalumise alla wõtta, kas piima müüki üsna wabaks jätta, ehk mitte.“
SEOTUD LOOD:
100 aastat tagasi: toidukriis saab pisut leevendust, rongid hilinevad, sadamas toimub suur plahvatus
100 aastat tagasi: salasuitsud, olematu elektrivool ja jätkuvalt ähvardav nälg
Tallinna uudised 100 aastat tagasi: leivahinna tõus, töölisstreik ja kehvad voorimehed
Täna 100 aastat tagasi: valik uudiseid 4. detsembrist 1920
