"Külmade ilmade saabudes algab taaskord periood, mil päästjad saavad palju väljakutseid, mis seotud hoonetulekahjudega," nentis Päästeameti kommunikatsioonijuht Liina Valner kommenteerides ilmaprognoosi, mis lubab nädalavahetuseks kuni 20 külmakraadi.
Peamised põhjused, millest tulekahjud alguse saavad, on Valneri sõnul hooletu suitsetamine, toidu kõrbemine, valesti paigaldatud või hooldamata jäetud elektriseadmed- ning paigaldised ja loomulikult ka küttekolded, milles kasutatakse tahket kütust. “Omanikud unustavad sageli, et iga küttehooaja alguses peab korstna puhastama korstnapühkija,” rääkis Valner.
Ahju tuleb kütta kvaliteetse halupuuga
Kütteperioodi eel ja ajal peab tema kinnitusel meeles pidama, et iga elaniku kohustus on hoida hoone korsten ja tahmalõõrid pragudeta ja puhtad. Tahkeküttega elamistes peab lisaks suitsuandurile kindlasti olemas olema ka vingugaasiandur.
Päästeamet paneb esimeste korralike talvekülmade eel inimestele südamele, et pliiti, maja- või saunaahju tuleb kütta mõõdukalt. Liigkütmine on hoonete süttimise üks levinumaid põhjuseid. “Ahi hakkab sooja andma alles siis, kui kütmisest on veidi aega möödas. Külmade ilmadega küta üks ahjutäis kaks kuni kolm korda päevas,” soovitas Valner. Silmas tuleks pidada, et siibrit ei suletaks liiga vara pärast kütmist.
Nii kamina kui ahju ukse ees peab Valneri kinnitusel olema tulekindlast materjalist kaitse. Uksega kütteseadme puhul vähemalt 40 cm jagu koldeava ees ja 10 cm külgedel ning ukseta kütteseadme puhul 75 cm koldeava ees ja 15 cm külgedel. “Tulekindel ala olgu pigem suurem, kui väiksem,” toonitas Valner.
Samuti ei tohiks ladustada põlevmaterjali küttekolde ees ega vahetus läheduses ning tuhk tuleks pärast jahtumist koguda mittepõlevasse kaanega ämbrisse ja hoida hoonest ning põlevmaterjalist eemal. “Ahju peaks kütma kvaliteetse halupuuga. Võimalusel tasuks eriti kamina puhul kasutada lehtpuid,” rääkis Valner ja lisas, et kui küttekoldesse visatakse halva kvaliteediga küttematerjale, tuleb küttekeha tihedamini hooldada.
Keskküttega majades muresid vähem
Kahte kolmandikku pealinnast ning Maardu linna soojusega varustava Utilitase energiakontserni turundus- ja kommunikatsioonijuht Olga Petrova kinnitas, et Utilitase katlamajad ja koostootmisjaamad töötavad tavapäraselt ning annavad just nii palju soojust, kui kliendid vajavad, olgu väljas -5 kraadi või -20 kraadi.
“Mida külmem on väljas, seda rohkem kliendid vajavad soojust ning suurema koguse soojuse tootmiseks kasutatakse soojusallikates rohkem kütust,” viitas Petrova mugavusega kaasnevatele kuludele, kuid lohutas samas, et Tallinnas on soojuse hind alla Eesti keskmise. “Kaugkütte hinnastamine on läbipaistev ja Konkurentsiametiga on kooskõlastatud piirhind, millest kallimalt soojust müüa ei saa.”
Lisaks välistemperatuurile mõjutavad küttearveid tema sõnul ka hoone küttesüsteemi seisukord, hoone soojuspidavus ja elanike sisetemperatuuri soov. “Sisetemperatuuri langetamine ühe kraadi võrra vähendab küttekulu ligikaudu 5%,” viitas ta.
Kaugküttekliendid ei pea Petrova sõnul külmade ilmade saabumise pärast muretsema, kuna nende hoonete ruumid saavad täpselt nii palju soojust, kui nad ise soovivad ja soojussõlmes seadistanud on. Hoone sisetemperatuuri seadistab soojussõlmes hoone haldaja. Ruumipõhiselt saavad kliendid sisetemperatuuri tõsta või alandada seal, kus küttekehadel on termoregulaatorid.
Nädalavahetus toob pakase
Ilmateenistuse prognoosi kohaselt laieneb laupäeval Venemaa põhjaaladelt kõrgrõhkkond Eesti poole ja õhuvool kannab idakaarest külma juurde. Temperatuur on öösel Lääne-Eestis -4 kuni -9, Tallinn-Pärnu joonest ida pool -10 kuni -15, päeval -4 kuni -9, Ida-Eestis kuni -13 kraadi.
Pühapäeval muutub ilm Venemaa kõrgrõhkkonna servas väga külmaks. Suuremat sadu ei tule, aga üksikud kerged lumekübemed siiski välistatud pole, eriti rannikualadel. Puhub mõõdukas idakaare tuul. Õhutemperatuur on saartel ja läänerannikul öösel -6 kuni -12, päeval -3 kuni -8, sisemaal öösel -1 kuni -18, kohati langeb -20 kraadi ümbrusse, päeval on -9 kuni -14 kraadi, Virumaal võib jääda veel paar-kolm kraadi madalamale.
Järgmisel esmaspäeval tõmbub kõrgrõhkkond veidi tagasi, sest Skandinaaviasse tungib madalrõhkkond, mis laieneb servaga Läänemerele ning tõstab meil kagu- ja lõunatuule tugevamaks.
