"Loomulikult kõikjal Eestis ei saavutata raudteel kiirust 160 kilomeetrit tunnis. Täna töötame selle nimel, et saavutada rongiliikluses kiirus 135 kilomeetrit tunnis," selgitas majandus- ja taristuminister Taavi Aas Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonile.
Aasa sõnul luuakse alus võimekusele sõita raudteel 160 kilomeetrit tunnis. „Aga selleks, et sellega lõpuni jõuda, selleks on tõesti vaja veel ligi 200 miljonit eurot täiendavalt, et kogu raudtee signalisatsioonisüsteem välja vahetada,” ütles ta.
Aasa sõnul on raudteel kiiruse 160 kilomeetrit tunnis saavutamine eesmärk, mille poole liigutakse. “Loomulikult kõikjal Eestis ei saavutata kiirust 160, see tähendaks palju suuremat raudtee ümberehitamist ja maade omandamist. See oleks palju keerulisem protsess,” rääkis Aas. “Aga suuremas osas 160 kilomeetrit tunnis on kindlasti võimalik. Täna me töötame selle nimel, et saavutada kiirus 135 kilomeetrit tunnis.”
Raudtee signalisatsiooni jaoks raha pole
Aasa sõnul luuakse tee-ehituslikud eeldused ka selleks, et liikuda 135-lt kilomeetrilt tunnis 160-le. “Aga selleks, et 160 saavutada, selleks on välja vaja vahetada kogu raudtee signalisatsioon. Ja see on tõesti koht, kus täna investeeringuteks raha ei ole.”
Riigikontroll leidis möödunud aasta lõpul avaldatud ülevaates, et kuigi reisirongide kiiruste tõstmine 160-kilomeetrise tunnikiiruseni seati raudtee arengudokumentides eesmärgiks juba 2012. aastal, pole seda lähema kümne aasta jooksul kavas saavutada. 2020. aasta veebruaris kinnitatud transpordiprogramm püstitab sõidukiirusele märksa tagasihoidlikumad eesmärgid: programmis on sihiks saavutada raudteel kiirus 120 km/h ning osal Tallinna-Tartu ja Tapa-Narva lõikudel 135 km/h.
Kuni aastani 2030 plaanivad riik ja raudtee-ettevõtjad raudteesse investeerida üle 2,6 miljardi euro. See summa sisaldab nii olemasoleva raudtee vajadusi kui ka Rail Balticu rajamist. Arvestades aga senist raudtee rahastamise praktikat ning järgnevateks aastateks riigieelarvesse raudtee arendamiseks planeeritud raha, ei pruugi Riigikontrolli hinnangul kõikideks järgneva 10 aasta jooksul kavandatud raudtee arendamise tegevusteks 2,6 miljardi euro saamine olla realistlik.
Taavi Aas tunnistas ka, et riigikontrolli ülevaade langes aega, mil Euroopa Liidu üks rahastamise periood hakkas lõppema, teine aga pole veel alanud. “Ja ma saan aru, et kõik ei ole sugugi mitte selge, kui palju sinna raudteesse raha läheb. Täna me oleme planeerinud raudteele pea 300 miljonit täiendavat rahastamist uuest perioodist,” lausus ta.
Strateegiadokumendid ei moodusta ühtset plaani
Riigikontrolli auditijuht Kaire Kuldpere nentis, et reisirongide liikumiskiiruse suurendamine on vaid üks näide sellest, kui killustunult ja ebaselgelt raudtee arengueesmärke esitatakse. “Hästi segaselt on need eesmärgid esitatud, tegelikult ei olegi täpselt aru saada, milline see kiirus siis meie raudteel olla võiks.”
Alates 2005. aastast on Kuldpere sõnul raudtee arendamist käsitletud 15 erinevas riigi strateegiadokumendis, paraku ei moodusta need terviklikku plaani ning vastuseta on jäänud küsimus, kuidas ja millal püstitatud eesmärke täita kavatsetakse ja kui palju see maksab.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas esmaspäevasel avalikul istungil Riigikontrolli ülevaadet, mis käsitleb avaliku raudtee rahastamist ja arendamist. Komisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul on avalike raudteede arendamises peamine mure, et lubadusi pole kaetud ressurssidega ega põhjendatud tasuvuse seisukohalt.
Riigikontroll leidis oma ülevaates, et võrreldes viimaste aastate rahastamise otsuseid raudteesektori majandamiseks ja investeeringute tegemiseks kavandatavate investeeringuplaanidega, ei pruugi raha saamine olla kõikideks tegevusteks realistlik.
