"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Elatakse kaua, aga haigena: eesmärgiks rohkem tervena elatud aastaid (0)
12. jaanuar 2021
Albert Truuväärt

"Siht on, et tõuseks nii inimeste oodatav eluiga kui ka eeskätt tervena elatud aastad. Ehk tõuseks järk-järgult just nimelt see osa meie kõigi elust ja meie inimeste oodatavast elueast, mille ta saab veeta ilma tervisest tulenevate oluliste piiranguteta," rääkis sotsiaalminister Tanel Kiik Riigikogus toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ arutelul.

Sotsiaalministri sõnul paistab Eesti Euroopa Liidus negatiivselt silma ühest küljest oodatava eluea pikkuse ja teisest küljest naiste ja meeste ebavõrdsusega selles. Euroopa Liidus keskmiselt naised elavad suurusjärgus 84 aastat, Eesti puhul see näitaja on 83.

“Võime öelda, et me oleme väga lähedal Euroopa Liidu keskmisele. Kui me vaatame sama numbrit meeste puhul, siis need näitajad on vastavalt 78 ja 74. Ehk siin on nelja-aastased käärid ja need on pidevalt püsinud,” rääkis Kiik.

Alates 50. eluaastast halveneb tervis

Oodatava eluea pikkusest suurmgi probleem on tema hinnangul aga tervena elatud aastate arv. “Enamiku inimeste jaoks on elatud aastate arvust olulisem see, kui kaua ta suudab olla terve, kui kaua ta suudab iseseisvalt toime tulla, töö- ja perekonnaelust ning ühiskonnas aktiivne olekust rõõmu tunda,”  rääkis ta.

Kahjuks on Eestis alates 50. eluaastatest nii naistel kui ka meestel Kiige sõnul jäänud väga vähe tervena elatud aastaid. “Põhilise osa oma vanaduspõlvest, pensionipõlvest veedavad Eestimaa inimesed erinevate tervisemuredega kimpus olles, erinevate tervisest tulenevate piirangutega,” nentis Kiik ja tõi võrdluseks Rootsi, kus keskmine eluiga on kõigest veidi pikem kui Eestis, kuid oluline osa selle teisest poolest elatakse tervena.

Kiik tõi ettekandes välja ka oodatava eluea erinevused maakondade lõikes. „Keskmine eluiga on põhiosas maakondades tõusutrendis. Murekohaks  on need maakonnad, kus me näeme keskmise eluea väiksemat numbrit. Eeskätt Ida-Virumaal, kus tuleb rohkem tähelepanu pöörata elukeskkonnale, tervena elamise võimalustele ja ka ravivõimalustele, mis tahes töövaldkonnast tulenevate või elulistest valikutest tulenevate tervisemurede korral lahenduse saamisel,“ rääkis Kiik.

Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer tõdes, et keskmine oodatav eluiga on Eestis täna kõrgem kui kunagi varem. “Me oleme astunud üpris arvestatava sammu edasi. Tänane keskmine oodatav eluiga on 78,8 aastat ja see on 8,5 aasta võrra pikem, kui see oli 20 aastat tagasi. Kui me võrdleme ennast Euroopa regiooni riikidega, siis on justkui kõik hästi, aga kui me näiteks võrdleme ennast Põhjamaadega, siis on meil arenguruumi,” nentis ta.

Rahva hea tervis on ka majanduslikult kasulik

Samas on suur osa surmadest tema sõnul ennetatavad. “Umbes viiendik kõikidest surmadest on ennetatavad ehk need on need surmad, mille ärahoidmiseks on meditsiinilisest abist tõhusamad just erinevate tervisepoliitilised meetmed, keskkonna kujundamine, tervisekäitumine, tervislike valikute tegemine,” rääkis Veimer, kelle sõnul saaks ennetada aastas keskmiselt 3000 surma.

“Nendeks on kõik õnnetused, kõik surmad, mis on põhjustatud alkoholi tarvitamisest tingitud haigustest, osa, mitte kõik, südame isheemiatõved, osa vähist tingitud surmad,” loetles ta.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Hele Everaus leidis, et suremust saaks vähendada ka arstiabi kvaliteedi tõstmisega. “Näiteks 100-st müokardiinfarktiga haiglasse toodud haigest sureb esimese 30 päeva jooksul Eestis 12 inimest, Euroopa Liidu keskmine on 9. 100-st insuldi diagnoosi saanud haigest, kes tuuakse haiglasse, sureb esimese 30 päeva jooksul 17, samas kui Euroopa Liidu keskmine on 12,” loetles Everaus. “See tähendab, et siin on kvaliteedis arenguruumi.”

Everaus viitas ka konsultatsioonifirma McKinsey hiljutisele analüüsile, mille kohaselt saaks Eesti SKP juurde tervelt kümnendiku, kui väheneks enneaegne suremus ja inimesed püsiksid kauem tööturul. Hea tervis suurendab tema sõnul ka töövõimet ja tõstab tootlikkust – investeerides ühe euro tervisesse annab see 2,4 eurot tagasi. „See on majanduslik vaade, aga inimene ise saaks aastas juurde keskmiselt 28 tervena elatud päeva,“ ütles Everaus.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.