"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Kiik: inimeste parema tervise huvides tuleb alkoholi kättesaadavust piirata (2)
12. jaanuar 2021
Rene Suurkaev

"Mina olen seda meelt, et alkohol ei peaks olema kuigi kättesaadav ei hinna mõttes ega ka ostukohtade mõttes. Eestis tõesti, võrreldes keskmise palgaga, on alkohoolsed joogid võrdlemisi kergesti kättesaadavad, mis paratamatult annab ka oma panuse sellesse suhteliselt kõrgesse tarbimisnumbrisse," leidis sotsiaalminister Tanel Kiik.

Alkoholitarbimise puhul on tema sõnul viimastel aastatel näha teatud stabiliseerumise trendi. “Langustrend on asendunud stabiilsusega, mida võiks tõlgendada rahuldavana, aga arvestades seda, et see stabiliseerumine on toimunud kõrgel tasemel, siis tegelikult see ei saa meid rahuldada,” nentis Kiik.

Alkoholi mõju kahjude vähendamisel ja alkoholi kättesaadavuse vähendamisel on hind sotsiaalministri sõnul üks kriteerium, kuid olulised ka juba kehtestatud müügipiirangud poodides. “Alkoholi eraldamine, et vähendada impulssoste. Ehk inimesed, kes lähevad poodi plaaniga osta sealt kaks leiba ja juustu ja piima ja tulevad tagasi siiski ka alkohoolsete toodetega oma ostukorvis, nende puhul sellised meetmed rahvusvahelise kogemuse põhjal töötavad, et vähendada impulsskäitumist,” selgitas Kiik.

Oluline on tema kinnitusel ka üleüldine teavitustegevus, teadlikkuse tõstmine erinevate alkoholist tingitud tervisekahjude puhul. “Väga palju on räägitud südame-versioonkonna haigustest, maksa alkoholtõvest, aga vähem on räägitud alkoholi liigtarvitamise mõjust erinevate pahaloomuliste kasvajate puhul. Ehk neid riskikohti on rohkem,” nentis Kiik.

Suurem alkoholitarmine – suurem surmade arv

Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer nõustus, et inimeste parema tervise huvides on toitumise ja liikumise kõrval väga oluline ka alkoholi, tubaka ja illegaalsete uimastite tarvitamise ennetamine.

2019. aastal tarvitasid Eesti täiskasvanud elanikud iga täiskasvanu kohta absoluutalkoholi arvestuses 10,4 liitrit alkoholi. Viimase 13 aasta langus on olnud 4,4 liitrit, sellest viimase kümne aasta jooksul on see langus olnud vaid üks liiter. “See tegelikult näitab, kui keeruline on inimeste hoiakuid ja käitumist muuta,” nentis Veimer. 

Samas on tänu alkoholipoliitika elluviimisele tema sõnul muutunud mustrid alkoholitarbimise sageduses, korraga tarbitavad kogused on veidi vähenenud ja üha enam eelistatakse kangematele lahjemaid jooke. “Samas on WHO hinnangul juba kuus liitrit absoluutalkoholi per capita selline kogus, mis toob rahvatervisele kaasa olulisi kahjusid ja Eestis on tarvitamine per capita hetkel 8,7 liitrit absoluutset alkoholi,” rääkis Veimer. “Nii et meil on WHO soovitusteni või sätestatud kahjuliku piirini tubli maa minna.”

 Alkoholitarbimise langustrend käib tema kinnitusel käsikäes surmade langustrendiga ja ka vastupidi – kui alkoholi tarvitamine kasvab, siis toob see alati kaasa ka surmade arvu kasvu.

“2019. aastal hukkus õnnetustes 112 alkoholijoobes inimest ja 507 inimest suri erinevate otseselt alkoholist põhjustatud haiguste tagajärjel. Võrreldes 2018. aastaga see arv kasvas,” selgitas Veimer. “Ja siin on mõeldud üksnes neid 13 haigust, mille diagnoosis sisaldub juba sõna “alkohol”, rääkimata muudest, kus alkohol on kaudseks põhjuseks.”

Mõjutab ka järeltulevat põlvkonda

Veimerile tegi muret, et alkoholitarvitamine on probleemiks ka noorte ja alaealiste vaates. “Veerand 13- ja 15-aastastest lastest kasvab üle üles perekonnas, kus on alkoholi tarvitamisega probleeme. Üle kolmandiku lastest on väljendanud soovi, et nende vanemad alkoholi tarvitamist vähendaksid,” rääkis Veimer. “Ja nendes peredes, kus alkoholiprobleemid esinevad, on sageli majanduslik olukord halvem, peresuhted pigem negatiivsed ja muredest rääkimine kodus raske.”

Kolmandikul nendest lastest, kes sellele küsitlusele vastasid, on Veimeri sõnul esinenud ka depressiivsed episoode. “Need on need lapsed, kes vajavad abi.”

Teisalt on tema kinnitusel hea nentida, et noorte endi alkoholi tarvitamises on märke positiivsetest muutustest. “Elu jooksul alkoholi proovinud 15–16-aastaste arv on vähenenud. Samas, mõtlemisainet pakub siiski see, et 15–16-aastaste õpilaste hinnangul on alkohoolsete jookide kättesaadavus kerge.”

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

nentija
16. jaan. 2021 10:35
Eks siis hakatakse veelgi hullemat solki ise ajama. On suur hulk inimesi, kelle puhul ei aita miski.
järsku tööd murdma
12. jaan. 2021 15:33
Järsku lugupeetavad saneeriks hoopis kõik meie arvukad hooldekodud elik kõik tööd murdma viimane kui üks. Ei jõua viina isegi mitte visata ikkagi katkuaeg.