Eelmisel aastal sai Eesti kodakondsuse üle 750 inimese, ligi 700 neist olid enne kas Venemaa kodakondsed või määratlemata kodakondsusega.
Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Koidu Mesilane ütles BNS-ile, et möödunud aastal sai Eesti kodakondsuse kokku 763 inimest. Kõige rohkem Eesti kodakondsuse saanutest, 501 isikut, olid enne määratlemata kodakondsusega. Teise suure grupi moodustasid endised Venemaa kodanikud, keda oli 193.
Möödunud aastal sai Eesti kodakonduse ka 19 endist Ukraina, kaheksa Armeenia, kaheksa Pakistani, kuus Leedu, viis Valgevene, neli Läti, kolm India, kolm Türgi, kaks Sri Lanka, kaks Ameerika Ühendriikide, kaks Kõrgõzstani ja kaks Soome kodanikku.
Eesti kodakondsuse said mullu ka üks Aserbaidžaani, üks Egiptuse, üks Gruusia, üks Hiina ja üks Kameruni kodanik.
Mesilane nentis, et võrreldes tunamullusega on Eesti kodakondsuse saanute arv jäänud samasse suurusjärku. “Samuti ei ole oluliselt muutunud asjaolu, et enam kui pooled Eesti kodakondsuse saanutest on varem olnud määratlemata kodakondsusega ja järgmise suurema hulga kodakondsuse saanutest moodustavad endised Venemaa kodanikud,” ütles ta.
2019. aastal andis valitsus Eesti kodakondsuse kokku 732 inimesele, neist 459 olid määratlemata kodakondsusega ning 221 Venemaa kodakondsed.