Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas läks kolmapäeva hommikul Kadriorgu kohtuma president Kersti Kaljulaidiga ja astus tagasi. Ratas teatas kavatsusest tagasi astuda ööl vastu kolmapäeva, pärast seda, kui riigiprokuratuur algatas muuhulgas tema koduerakonna suhtes kriminaalmenetluse.

President peab pärast valitsuse tagasiastumisest teatamist tegema mõne erakonna liidrile ülesande hakata moodustama uut võimuliitu.  Ametist lahkuv valitsus jätkab tööd kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.

Peaminister Jüri Ratas kinnitas pärast riigikogus tunde kestnud Keskerakonna juhatuse koosolekut, et astub ametist tagasi, edastasid ERR ja Postimees ööl vastu kolmapäeva.

Poliitikas tuleb teha väga raskeid valikuid

“Tahan öelda suure tänu võimaluse eest neli aastat, mis on olnud, olla peaministrina ja teenida Eestit, aidata kaasa Eesti elujärje parandamisele, Eesti rahvusvahelise pildi tugevdamisele. Ja poliitikas tuleb keeruliste olukordade lahendamiseks teha ka väga raskeid valikuid. Selleks peab poliitik valmis olema,” ütles Ratas Toompeal ajakirjanikele tehtud pöördumises.

“Tegin täna, nüüd juba võib öelda, et erakonnakaaslastega rohkem kui 14-15 tundi konsulteerides otsuse astuda kujunenud olukorras Eesti Vabariigi peaministrikohalt tagasi. See otsus, nagu ma ütlesin, sündis nõupidamistes Eesti Keskerakonna juhatusega, fraktsioonikaaslastega, lähimate ametikaaslastega. Ja võimalikke lahendusi oleks kindlasti erinevaid, kuid õige tundus neist ainult üks,” lisas ta.

“Täna avalikuks saanud riigiprokuratuuri esitatud kahtlustus ei tähenda veel seda, et keegi oleks kindlasti süüdi, kuid paratamatult heidavad need kõigile asjaosalistele tõsist varju. Sellises olukorras tundub ainuõige, et annan enda tagasiastumisega võimaluse kõigile asjaoludele häirimatult valgust heita ja selgusele jõuda. Poliitilise ja ühiskondliku rahu tingimustes. Olen veendunud, et uurimisasutused teevad oma tööd professionaalselt ja erapooletult ning selgitavad ka selles juhtumis välja vaieldamatu tõe,” lisas Ratas.

Erakonna esimees peab kandma vastutust

Peaminister sõnul ei olnud ta Porto Franco kahtlase rahastamisest kuidagi teadlik.

“Poliitilise vastutuse võtmisest hoolimata saan täie südamerahuga öelda, et ma pole peaministrina teinud ühtegi pahatahtlikku ega teadlikult valet otsust. Olen täna suhelnud nii riigi peaprokuröri kui kaitsepolitsei peadirektoriga, kes mõlemad kinnitasid, et neil pole minu suhtes kahtlustusi. Valitsusjuhina ei tundnud ma ka Porto Franco kaasuses, et ükski minister või erakond oleks püüdnud valitsuse langetatud otsuseid ebaseaduslikus suunas mõjutada. Tuginesime neis KredExi tehtud ettepanekule ning antud laenu tingimused olid igati võrreldavad eelnevalt näiteks Tallinki osas tehtud otsusega.”

“Keskerakonna esimehena võin samuti täie siirusega kinnitada, et ma pole erakonda juhtides teinud ega heaks kiitnud ühtegi õigust ega õiglustunnet riivavat tegu. Loomulikult tuleb mul erakonna esimehena kanda vastutust ka selle eest, et antud küsimus saaks ühese, selge ja õiglase lahenduse,” ütles Ratas lõpetuseks.

Peaminister teavitas presidenti valitsuse tagasiastumisest

Peaminister Jüri Ratas teavitas kolmapäeval president Kersti Kaljulaidi oma tagasiastumisest. Valitsuse seaduse 3 kohaselt peab omal algatusel tagasi astuv peaminister otsuse teatavaks tegema ka valitsuse istungil. Peaminister Ratas teeb seda neljapäeval. Eraldi peab peaminister valitsuse tagasiastumisest teavitama ka riigikogu.

Tagasi astunud valitsus jätkab tegevust ajani, mil uus valitsus on ametisse astunud. Vältimatu vajaduseta hoidub tagasi astunud valitsus põhimõtteliste või riigi eelarvekulusid suurendavate otsuste tegemisest.

President peab määrama 14 päeva jooksul peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise.

Peaministrikandidaat esitab 14 päeva jooksul riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise alustest, seejärel otsustab riigikogu peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise. Volitused saanud peaministrikandidaat esitab seitsme päeva jooksul valitsuse koosseisu presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse.

Valitsus astub ametisse ametivande andmisega riigikogu ees.

Keskerakonna juhatus kogunes teisipäeva õhtul arutama olukorda, mille põhjustas Porto Francoga seotud kriminaalasjas kahtlustuse saamine.

Riigiprokuratuur on Porto Francoga seotud kriminaalasjas esitanud kahtlustuse viiele inimesele ja Keskerakonnale. Nende viie inimese seas on Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb, rahandusministri nõunik Kersti Kracht ja ärimees Hillar Teder. Keskerakonda kahtlustatakse mõjuvõimuga kauplemises.

Esimese astme kuriteos kahtlustatakse altkäemaksu andmises ja mõjuvõimuga kauplemises vastavalt Hillar Tederit ja Kersti Krachti. Korbi kahtlustatakse teise astme kuriteos. Ülejäänud kahe kahtlustatava nime kaitsepolitsei esialgu ei avalda.