"Alates 1. veebruarist hakatakse vaktsineerimisele kutsuma üle 80-aastaseid inimesi. Teiega võetakse ühendust, kui teie jaoks on vaktsiin olemas ja kutsutakse vastuvõtule – jälgige oma kutset," ütles Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann tänasel Terviseameti pressikonverentsil.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ütles, et kuigi koroonasse haigestumise numbrid on endiselt kõrged, võib täheldada haigestumise mõningast stabiliseerumist nii kogu Euroopas kui ka Eestis.

“Euroopas täheldas enamik riike stabiliseerumis- või isegi langustrendi, aga haigestumise näitajate absoluutarvud on endiselt väga kõrged ja levik on ulatuslik. Eestis näitavad olukorra stabiliseerumise märke Harjumaa ja Ida-Virumaa ning haigusjuhtumite suurim juurdekasv on Pärnu-, Jõgeva- ja Valgamaal,” sõnas ta.

Härma ütles, et laste ja alla 18-aastaste a seas oli haigusjuhtumite juurdekasv kõige väiksem ja seda seetõttu, et koolid on kinni ja lapsed on kodus.

“Suurim juurdekasv oli üle 70- ja üle 80-aastaste inimeste, aga ka üle 25-aastatse inimeste seas – viimaste hulgas seetõttu, et pühad tõid pereliikmed kokku,” ütles Härma.

Tema sõnul on endiselt murettekitav see, et 38% nakatunute kohta on teadmata, kus inimene nakatus ja see on murettekitav.

“Töökohtades nakatumiste arv oli väiksem, sest inimesed olid pühade ajal kodus, uusi nakatumisi tuli vähem. Nakatuti uusaastaüritustel sõpruskonnas, aga haigestumisi on olnud ka trennides, nakatumistega töökohtades on seotud 36 aktiivset kollet, 30 kollet on pidudelt, 21 hoolekandeasutustest,” loetles ta.

Enamik lisandunud välismaa juhtumeid eelmisel nädalal on pärit Venemaalt (37), Soomest (21) ja Suurbritanniast (8).

Härma ütles, et kuna seoses pühadega suurenes vanemaealiste nakatumine, on oodata, et ka haiglasse satub lähiajal suurem hulk inimesi.

“Kui me näeme langustrendi haiglaravi vajavate inimeste arvel, siis see on hea märk, sest rohkem saab keskenduda plaanilistele haigetele,” ütles ta.

Härma lisas, et möödunud nädalal lisandus 34 surmajuhtu keskmise vanusega 76 aastat, mida oli võrreldes üle-eelmise nädalaga 13% vähem – kõikidel neil olid ka kaasnevad terviseprobleemid.

Vastates küsimusele, kui palju on Eestis tuvastatud nn mutant-tüvega – Lõuna-Aafrikast ja Suurbritanniast pärit – koroonaviirust, et Eestis pole ühtegi selle tüvega viirust tuvastatud.

“Inimese jaoks ei ole vahet, ka see on Inglise või Aafrika tüvi, haigus kulgeb ikka samamoodi – meieni ei ole jõudnud mingeid tõendeid selle kohta, et see tüvi võiks olla raskem või kergem,” märkis ta.

Kõik soovijad saavad selle aasta sees vaktsineeritud

Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann ütles, et praegu on vaktsineerimisega hõlmatus Eestis üle 1%.

“Vaktsineeritute arv ületab nakatunute arvu – kõik kulgeb plaanipäraselt ja nõudlus on väga suur,” ütles Härma, et kõik soovijad saavad selle aasta sees vaktsineeritud.

“Alates 25. jaanuarist hakatakse vaktsineerima hambaarsti teenuse osutajaid ja teisi terviseteenuste osutajaid alates 1. veebruarist,” sõnas ta, et vaktsineerimise tempo sõltub tarnetest.

“Oleme vaktsineerimist lõpetamas 10 hooldekodus ja alustamas 20 hooldekodus järgmisel nädalal. Kolme nädalaga saame nii hooldekodude elanikud kui ka töötajad 1. ringiga vaktsineeritud. Kui vaktsiini on piisavalt, siis saab alustada ka riskirühmade vaktsineerimisega,” lisas Friedemann.

Ta rõhutas, et kõiki inimestega võetakse ühendust: “Esimesed perearsti juurde kutsutavad on inimesed, kes on vanemad kui 80 aastat – keegi ei jää ilma, aga vaktsineerimise graafik sõltub tarnetest.”

“Järgmised sihtrühmad on vanuses 70 kaasuvate haigustega inimesed. Jätkates niimoodi, liigume kogu elanikkonnani,” sõnas ta, et kõigepealt tuleb kaitsta kõige ohustatumaid.

Kõik perearstid korraga vaktsineerimist ei alusta, prioriteetsed on piirkonnad, kus on haigestumus kõrgem, ja ka saared, et oleks tagatud haiglatele langev koormus.